Saksa LV ja kogu 1956. aastal tõi laev Kuuba Osutus tõeliseks A. Novotny sunniti tagasi demokraatlik maailm rannale rühma läbikukkumiseks. 1954. astuma presideni kohalt ja keeldusid tunnustamast revolutsionääre eesotsas F. aastal jagunes Vietnam uueks juhiks sai Alexander Saksa DV-d, NSV Liit Castroga , kes alustas kaheks: NSV Liidu ja Dubcek. Kuulutas välja taoltes aga jätkuvalt diktaatori vastu Põhja-Hiinda toetusel uue kursi, nn inimnäolise Lääne-Berliini allutamist partisandisõda. See mõõdustus Põhja-Vietnam sotsialismi rajamise. oma võimule. 1958. nõudis kujunes edukaks ja ja USA mõju aluseks Sotsialismi alustalad pidid NSV Liit, et lääneriigid 1959.aastal tuli Castro Lõuna-V ietnam. 1957
Positiivselt mõjutas välisabi Soomest ja Bririt laevastikukaader. 1919 pandi Punaarmee pealetung seisma ning 7 jaanuar algas Rahvaväe vasturünnak, põhijõuks olid soomusrongid. Suudeti võõrad väed Eestist välja lüüa. Peale Laderswhri sõda tekkis sõjatüdimus, süvenesid majadnusraskused ja seetõttu Vene valitsus alustas rahuläbirääkimisi.1919 dets olid ägedad heitlused Narva pärast. Punased lõpetasid pealetungi. Samal ajal toimus ka Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon taoltes vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvumise tunnustamist ja idapiiride kindlaks määramist. Piiriküsimustes vallandus vaidlused, kuid 31 dets kirjutati vaherahuleingule alla. Vaherahu hakaks kehtima 3 jaanuar 1920, millega oli ka Vabadussõda lõppenud. 2.veebraur 1920 kirjutatud rahulepingule määrati Eestile sobilik riigipiir, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla. Landeswehri sõda 1918 kuulutas välja Läti Vabariik iseseivuse, kuid sellega olid suuremad probleemid kui Eestil
kiriku konservaatoreiks Poola, Taani, Rootsi, Norra kuni ning Mecklenburgi ja Pommeri hertsogi + paavst ähvardas karmide vahenditega. 7.mai 1366 Danzigis sõlmiti lepe, millega Ordu loovutas Riia linna pp-le, kes loobus vaimuliku kuulekuse nõudest ja läänivandest. Lepe pidi jõustuma pärast paavsti kinnitamist, kuid seda ei juhtunudki. Ordu kasu: välditi välisvõimude vahelesegamist Liivim asjadesse. Järgnevalt taoltes Ordu Liivim pk-de inkorporeerimist Sks ordusse (nagu Preisimaa, Kuramaa). Piiskopipoolel püüti teha Riia pp org võitlusvõimelisemaks Ordu vastu ja tõmmata kaasa ka piiskopiala vasalle. Riia toomkapiitel korraldati ümber Augustinuse mungaordu kohaselt(nagu varemalt Trtu pk-s). Neile reeglitele oli rajatud juba esimene Liivim kiriku tk p Meinhardi ajal, hiljem p Alberti asendas need premonstraatlaste ordu määrustega(mis tol ajal osutusid sobivamaks toomhärrade sisemisjoni lahendamiseks)
annaabi.ee 
