Inimese elu on harmoonias universumi korraga aga siis kui ta järgib looduslikku kulgu. Seda korda hoiavad tasakaalus yin ja yang. Kaks pidevalt muutuvat ja teineteises toimivat väge, mis annavad korra kogu elule. Taoism on hiinlaste usund. Seda järgivad hiinlaste kogukonnad kõikjal maailmas. Taoistlik mõtlemine, kirjandus ja filosoofia on aga muutunud populaarseks ka mittehiinlaste seas. Olulisemad palverändurite sihtpunktid on viis taoismiga seotud mäge. Taoistidel on palju tekste. Üks tähtsamaid on luule- ja filosoofiateos ''Dao Dejing'' (autor Laozid) Budism Budistid järgivad Siddharta Gautama Buddha õpetust. Buddha elas India põhjaosas 6.-5.saj eKr. Ta pühendas aastaid otsingutele et mõista mis on kannatuste põhjuseks ja kuidas sellest vabaneda, kuni jõudis lõpuks virgumiseni. Budistid usuvad et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul.
Vaimse puhastumise juures on oluline saavutada valgustatus, kuna Tao on meie teadvuses varjatud. Seega tavapäraste ideede kriitiline peegeldus on oluline lunastuse esimeseks astmeks. Meistri vaikse juhendamise all tõrjutakse moodustunud elemendid oma sotsiaalsest minast, seejärel kaotatakse oma kehast teadlikkus ja meelte tajumine ei ole enam eristatav- isik kuuleb oma silmadega ja näeb kõrvadega. Lõpuks isik ühineb kõiksusega. Müstilist ekstaasi ei ole siiski kõikidel Taoistidel võimalik saavutada ega ole see ka püsiv. Taoismi pühak ei pidanud maailmast eemalduma, kuid samal ajal ta võis siiski olla maailmast väljaspool ning elada nagu tavaline mees teiste seas. Ta võis olla ka seesmiselt pühak ja väljaspoolt kuningas, nagu see oli valitsejate ideaal mitte ainult Taoistidel, vaid kõikidel Hiina mõtlejatel. (Eliade 1987: 291-292) Taoism, kui maagiline praktika Alkeemia Hani perioodiks (206.e.m.a -220 m.a.j) oli taoism omandanud ka maagia osasi
mis tegelevad üksikjuhtumitega. Samas võiks mõistet suured narratiivid positiivses tähenduses püüda kasutada just puhtkirjanduslike, üksikule keskenduvate ja üksnes esteetiliste taotlustega tekstide kohta. Teoreetilised tekstid. 20. sajandi juudi kirjanikke Kristlasi, juute ja muhameedlasi nimetavad religioonidevahelise dialoogi otsijad sageli üheskoos raamaturahvaiks. Muidugi on pühad raamatud olemas ka hinduistidel, zoroastrianistidel, budistidel, taoistidel, konfutsianistidel ja teiselgi iidsetel uskudel. Eelnimetatud kolme ühendab aga see, et pühakirja alusmaterjal on neil sama – kristlaste Piibel kätkeb juudiusu alustekstid tervikuna, aga ka Koraan on tegelikult otsene väitlus Vana Testamendiga. 20. sajandi kirjanike hulgas on erakordselt palju juudi päritolu isikuid. Näiteks Marcel Proust ja Franz Kafka. Neid kahte nähakse aga vist liiga suure ja liiga erilisena, et nende rahvuslikku tagapõhja nende puhul eriti
annaabi.ee 
