keeltepaar. Keeled oli häälestatud diatoonilise heliastmiku järgi ja iga nupp andis erineva noodivastavalt sellele kas lõõtsa liigutati kokku või lahti. Nii saadi 10 keelepaari abil 20 nooti; nelja sõrmega võis katta terve 8noodilise oktaavi. See muutis pilli hästi kompaktseks,. Lõõtsa liikumissuuna sagedase muutmise vajadus tingis rütmilise dünaamika, mis sobis hästi paljude tantsuviisidega, nagu ka lihtne kahe sõrmega mängitav bassisaade. Tugev konstruktsioon, suhteliselt odav hind ja vali hääl aitasid kaasa lõõtspilli populaarsuse kiirele kasvule. Hiljem ka Eestis Wienerite nime all tuttavaks saanud instrumente hakati laildaselt valmistama Saksamaal, Austrias ja Itaalias. Lõõtspill leidis lihtsama rahva hulgas suurt poolehoidu ja levis kiiresti.
Vanem ringmäng liiguti ringis, enamasti oli üks mängija ringi keskel ning laulu lõpetas lõpuüllatus nt anti panti ehk ringi sees olija vahetus nt mäng ,,Kes aias". Dramaatilise tegevusega ringmäng liikutuste kaudu anti edasi laulu sisu, sageli oli esindatud kosja- ja armastusteema. Meeleolu pigem naljatlev. Vahetantsuga ringmäng laulu saatel ringjoonel kõndimine vaheldus tantsimisega ringi sees. Ringmängulaulude vahel olid eraldi tantsuviisidega osad, kus tantsiti nt labajalavalssi, polkat, reinlenderit. 20. sajandi algul olid levinud ringmängud nagu ,,Mu isamaa armas", ,,Üks jahimees läks metsa". Vahelaule, mis kõlasid vahetantsude saateks sai kasutada mitmetes ringmängudes. Laulumängud: ,,Laevamäng" (regivärsiline laulumäng Kolga Jaanist) ,,Siimani seele" (uuem laulumäng) ,,Mäe otsas kaljulossis" (vahetantsuga ringmäng Saaremaalt Valjalast)
annaabi.ee 
