(1) kunstiteraapia sisaldab endas üht kunstimeediumit (visuaali, tantsu, muusikat, tantsu või draamat) mitteverbaalse vahendina; (2) loomingulise keskkonnaga kaasneb aitamine ja usaldamine; (3) terapeutilises protsessis kasutatakse sümboleid, kujutlusi ja metafoore; (4) kliendi-terapeudi suhe on kindlaks määratud ja võib toimida, kui klient-kunst-terapeut (visuaalteraapias), kui suhtena läbi ühise muusika tegemise (muusikateraapias), kui toetav terapeut ja ise vastutav indiviid (tantsuteraapias) või kui kindlaks määratud terapeutiline mõistmine (draamateraapis); (5) terapeutilised eesmärgid on alati esmaolulised ja on väga individuaalsed, suunatud muutusele ja arengule või personaalsele ja sotsiaalsele integratsioonile. Kunsti eeldused kunstiteraapias Kunstiteraapiates käsitletakse kunsti mõistet väga laiaulatuslikult. Joonistus võib olla nii sodimine kui ka struktureeritud pilt, muusika nii müra kui harmooniline heli, tants nii
Tantsul on ajaloolised juured kõikides kultuurides ja tsivilisatsioonides. Vanal ajal oli tantsudel rituaalne iseloom ja maagiliste hoiakutega tantsude abil püüdsid meie esivanemad mõjutada loodusnähtusi. Tantsimist on aastasadu kasutatud kui ühiskondliku suhtlemise ja ravivahendina. Meie ajal paljud teadlased väidavad, et keha vaim ja emotsioonid on oma vahel seotud ning tantsu ja liikumise kaudu on võimalik luua oma emotsionaalset ja füüsilist tervist. Kaasaegses tantsuteraapias on seotud liikumine, tants, terapeutilised praktikad ja psühholoogilised teooriad. Tantsuga võivad tegeleda isegi haiged inimesed. Need, kelle kehaline liikumisulatus on piiratud, kellel ei liigu jalad, saavad teha kätetantsu ja see on väga efektiivne aju pingetest vabastamiseks. Inimesed, kelle mured on enamasti emotsionaalset laadi või psüühilisest kurnatusest tekkinud, saavad terveks läbi tantsu kõige kiiremini ja efektiivsemalt, kuna füüsilises plaanis on nende tervis korras
annaabi.ee 
