Nimelt kõik dzässi klubid kuulusid gängsteritele. Dzäss muusikat ei lastud esialgu esitadagi kusagil riiklikus hallis või mõnes pidulikumaski kohas. Kardeti, et dzässmuusika tõrjub klassikalise muusika välja. Dzässi vastu võitles lisaks klassikalise muusika austajatele ka härra Henry Ford. Henry oli väga mõjuvõimas ja tal oli palju raha tänu tema autofirmale. Ford rahastas koolis lastele õpetatavaid tantsukursusi. Ta ei sallinud silmaotsaski dzässi järgi tantsitavaid tantsusi ega dzässi ennast. Kuigi Ford oli väga mõjuvõimas inimene ei suutnud ka tema sellele eufooriale piiri peale tõmmata. Dzäss muutus väga kuulsaks ja ülikiiresti. Esialgsest tabust oli saamas midagi, mis köitis inimesi. Kõik tahtsid teada, mis on see keelatud asi, mille ümber on nii palju kära. See andis Louis Armstrongile võimaluse teha midagi enneolematut. Tema tegi oma muusikaga dzässis revolutsiooni. Ta näitas, et dzäss ei ole ainult mustade töömuusika. Ta
aastal detsembris sai temast Prantsusmaa kodanik. 1672. aastal lõi ta Kuningliku Muusikaakadeemia. Lully suri 1687. aastal 22. Märtsil pärast oma kontertit Pariisis, kus ta esines kuninga auks korraldatud konsterdil, kus tähistati kuninga tervenemist haigusest. Seal kontserdil lõi ta kogemata endale taktikepiga vastu jalga( vaata Lisa 2), mille tagajärjel ta suri, kuna Lully keeldus jala amputeerimisest. 2.2 Looming Ta kirjutas oopereid, õukonna ballette, komöödiaballette, tantsusi, motette, süitisid ja pühamuusikat. Kuna ta oli barokki aja helilooja, siis ka tema kasutas palju Basso Contioun'si . Lully kasutas oma ooperites libretosid, mis olid enamasti kirjutatud Philippe Quinault'I poolt. Koostöös Moliere'ga lõid nad uue muusika zanri komöödiaballetti. 4 ooper "Isis" ooper " Roland" ballet "Les plaisirs " komöödiaballett ""Les facheux" "Exaudiat Te Dominus" instrumental "Gavotte en rondeau" 2.3 Huvitavad faktid
annaabi.ee 
