Kuigi seal oli näha ka "meie tuntud" Kevade sarnaseid kohti. Näiteks siis, kui Arno oli jäi haigeks haigeks, Toots tegi saunaakna püstoliga katki ja Köster, Köster oli küll omapärases isiksuses, teda kehastas lilliput. Ja üks asi on ka väga huvitav, seal oli kaks Liblet, mis ajas tegelikult väga segadusse. Muusika kohta ei oskagi eriti midagi öelda, kasutati nagu juhuslikke muusikainstrumente, mis tegid kokku helipala. Need olid kohati rütmikad, mida sobitati kokku tantsusammudega. Arvasin, et seal kasutatakse rohkem kuulsate heliloojate teoseid, mis on ballettidele omane, kuid etendusele polnud ühtegi teost kuulda. Üks tähelepanuväärseimaid asju oli see, et kõik näitlejad olid välismaalased, alustades jaapanlastega ja lõpetades inglastega. Kui internetist hakata uurima selle etenduse kohta, siis saabki teada, et lavastaja tahtsiski teha Kevadet meie jaoks üpriski
( nt chika hauka ) Spirituaal : See on vaimulik koorilaul, kus eeslaulja ja koor vahelduvad. Laulud olid kaunistatud meloodia ja elava rütmiga. Lauljad esitasid alati neid laule väga hingestatult. Neid lauldes pöörduti Looja poole. Spirituaalse laulu vorm tekkis Aafrika rituaalsete lauluda ja Euroopa muusika segunemisel. ( nt Mahaila Jackson : Amasing Grace ) Gospel : Gospel muusika on kõige uuem, alguse sai 20. sajandi algul. Ka see on vaimulik. Käteplaksude ja tantsusammudega hoogne koorilaul. See räägib muredest ja rõõmudest. Pöördutakse Looja poole. Off beat rütmi nihe ettepoole. ( nt oh, happy day ) Bluus ( blues ) : Bluusi muusikastiilis laule esitatakse soololauludena, need väljendavad ühe inimese tundeid. Laulud on kaeblikud ja kurvad. Tekkis 19. Sajandil, peale orjuse kaotamist. Lauludes on kindel muusikaline vormiskeem. Iseloomulikud on 2. ja 7. aste. Pillid : kitarr, suupill, klaver. On mõjutanud ka jazz ja rockmuusikat
annaabi.ee 
