Žanrid: Ülekaalus vaimulik muusika, sh üle 100 missa, 400 moteti, umbes 100 madrigali, mida hiljem häbenes. 13) Orkestrid 15. saj ja 16. saj (oska võrrelda!) 15. sajandil koosnesid orkestrid peamiselt puhkpillidest, need mängisid kooriteoseid, sest pillidele muusikat veel ei kirjutatud 16. sajandil koosnesid orkestrid juba viooladest, klavessinidest, lautodest ja puhkpillidest, seda sajandit nimetati tantsusajandiks 14) Ajastu lemmikpill? Miks see? Klavessiin-omapärane heli 15) Luteri koraal – mõiste, oska võrrelda gregoriuse koraaliga Luteri koraali esitati emakeeles, salmiline ja saatepilliks oli nt orel Greg. Koraal oli ladina keelne
16.saj saavad trompet ja tromboon tänapäevase kuju. Inglismaal levis klavessiinimängukunst, mis alles järgmisel ajastul üleeuroopalise populaarsuse võitis. Klavessiini keeli tõmbavad konksukesed, klaverikeeli löövad haamrikesed Pillidel mängiti peale mitmehäälsete laulude tantsumuusikat. Populaarsemad renessansstantsud olid pavaan- 2-osalises taktimõõdus aeglane käigutants ja galjard 3-osalises taktimõõdus kiirem hüppetants. 16.sajandit peetakse tantsusajandiks. Nooditrükk oli leiutatud (Veneetsia 1505) ja erinevate rahvaste tantsunoodid levisid üle Euroopa. Kui siiani oli tantsitud vaid väljas, siis nüüd hakati tantsima ka ruumides.
Samas: palju vokaalmuusikat oli kasutusel ka instrumentaalsena lauldi ja mängiti samu teoseid. Vokaalteose kõiki hääli võidi laulda Kõiki hääli võidi ainult mängida Osasid hääli võis laulda ja osasid mängida Kõiki hääli võidi laulda ja mängida Niisugune musitseerimine oli seltskondlik omavaheline ja mitte kontsertlik kellelgi kuulamiseks. 16. sajandil on väga populaarsed laulude seaded pillidele. 16. sajandit võib nimetada ka tantsusajandiks. Nii nagu oli iseenesestmõistetav oskus laulda ja pilli mängida, oskas haritud inimene ka tantsida. Instrumentidega oli alati saadetud tantsimist. See oli suuresti improvisatsiooniline kunst. 16. sajandil kujunevad teosed, millede pealkirjad viitavad tantsule, kuid muusika ei ole mõeldud tantsimiseks, vaid kuulamiseks (vrd. Astor Piazzolla tangod): nt. Pavaan (4/4, mõõdukas) + Galliard (3/4, kiirem) > lähe barokksüidile. 16. sajandil kujunevad puht instrumentaalzanrid:
annaabi.ee 
