Paljud tänapäeval olevad pillid on pärit idamaadest enne 13.saj pandi kirja muusikat enamasti laulmiseks keskajal mängiti pille tavaliselt tantsusaateks Orel-esimene orel jõudis euroopasse Bütsantsist kingitusena Pippin Lühike 757.a. Pippin Lühikese poeg on Karl Suur Positiiv-väike orel,mida on võimalik trantsportida Partatiiv-käeshoitav orel. Õhku puhutakse viledesse lõõtsa abil Fiidel-lamedapõhjaline ja viiuli eelkäija Rebekk-pirnikujuline kõlakastiga, mängitakse poognaga ja tavaliselt põlvedel, sellel on 3 keelt, poest osta ei saa Harf-pärineb Iirimalt ja Briti saarelt, kõikide pillide kuninganna. Enamasti mängivad naised
Gittern'il oli kaheksakujuline, lameda põhjaga kere ja neli üksikut keelt st. kitarri põhitunnused. (Mätlik, 1991:3) 1.2 Kitarri teke 7. saj. mauride sisserände käigus toodi Euroopasse ka lauto ja araabia kitarr. Need kaks eksisteerisid Hispaanias, koos ladina kitarriga (gitten), üksteisega pidevalt konkureerides, kuni 14. sajandini, kui araabia ja ladina kitarr lõplikult ühte sulasid (vaata Lisa 5, lk 11). Tekkinud 4-keelset kitarri mängiti pigem alama rahva seas tantsusaateks, samal ajal kui kõrgest soost inimeste meele lahutamiseks arenes välja samuti 8-kujuline keelpill nimega vihuela. Seda aga kasutati soolopillina, mitte saatepillina nagu kitarri. (Lauri, www.hot.ee) 1.3 Näppepillide võidukäik 16. saj algas näppepillide võidukäik Hispaanias ja hoogustus nende areng. Mindi peaaegu eranditult üle sõrmedega mängule, ning seetõttu ka soolomängule. Hakati astmetraatide asemel kasutama sooli, mis muutsid pillide kõlavärvi pehmemaks ja rahulikumaks
annaabi.ee 
