Ehedaimaks näiteks võiks olla Pablo Picasso, kes peale Esimest maailmasõda muutus paadunud patsifistiks. Tema teoses ,,Guernica" kajastuvad sõjakoledused ja verevalamise mõttetus. Antud temaatikaga maalid näitavad, kuidas surm mängib elavatega oma suva järgi, sidudes nad kõik oma tantsu kütkeisse, kusjuures ei loe inimeste seisus, vaimne ega füüsiline rikkus. Kujutatud on erinevate ühiskonnakihtide esindajate tantsurivi vaheldumisi surnute või surma karakteriga. Surm toob lohutust vaestele ja hüljatutele, võrdsustades kõik ja tasudes ülekohtu eest. Ma arvan, et surmatantsumaalid olid ja on pelgalt nende loojate nähtud ühiskonnaelus toimunud traagiliste sündmuste peegeldus. Surmatantsumaalide mõju vaatajale on aja jooksul muutunud, kuna eelkõige mõjutab inimese vaatenurka ja arusaama kultuuriline taust ning igas kultuuriruumis on kunsti jaoks oma võti
aastast pärit analoogilisest maalist Lübeckis. Maalil kujutatud gootilikud figuurid on haaratud ülevasse protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida kunstiajaloolased on interpreteerinud ülistusena reaalse maailma ilule. ''Surmatantsu'' tekkeks andis tõuke Euroopat haaranud katkuepideemiad. Maalil on sümboliseeritud erinevast klassist inimeste võrdsust ja jõuetust surma ees. Sellel on kujutatud erinevate ühiskonnakihtide tantsurivi alustades piiskopist ning lõpetades kõige madalama seisuse ehk orjaga. Tantsivate figuuridega on vaheldumisi tantsimas luukered, kes sümboliseerivad surma. Pildi all on tekst neile, kes oskavad lugeda, lihtrahvale on loo seletamiseks pildid. Maali iseloomustab kõige enam ladinakeelne väljend ''mementi mori'', mis tõlkes tähendab ''mäleta, et sa oled surelik''. Arvan, et ''Surmatants'' oli omal ajal ja ka kaasajal suurepäraselt fatalismi illustreeriv
annaabi.ee 
