Õpitingimused olid igati head. Kõrgkoolidesse sai eksami alusel ning oli konkurss. Keskkoolis korraldati palju üritusi, enamasti korraldasid neid komsomoli algorganisatsioonid. Huvitegevusringe oli palju. Küsitletu 3: Koolidesse saamine oli väga lihtne: tuli kirjutada avaldus ning sai sisse ilma konkurssita. Õpilades elasid ühiselamutes. Õpitungimused olid väga meeldivad. Huvitegevusega tegeleda sai palju: sai laulda laulukooris, olid tantsuringid ja muud. Küsitletu 4: Koolidesse saamine oli väga lihtne. Õpiti üldiselt õpetajatele mitte iseendale. Koolist välja kukkuda oli väga raske. Võimalik oli tegeleda orjenteerumise, võrkpalli, laulmise ja rahvatantsuga. Õpitingimused olid suhteliselt head. 2) Töö ja töökoht Küsitletu 1: Tööd otsida polnud vaja, kuna õppima minek oli kolhoosi poolt organiseeritud ning peale lõpetamist sai kohe kolhoosi tööle. Töökohal püsimine oli väga lihtne
8 3. NOORTEKULTUUR NÕUKOGUDE AJAL Talupojakultuuris olid noored kindlalt seotud külaelu ja selle elurütmi, traditsioonide ja normidega. Lapsepõlve lõppu tähistati kindla rituaaliga, millega noor inimene võeti vastu täiskasvanute maailma. Üheks noorte poliitilise ja kultuurilise mõjutamise vahendiks kujunes isetegevus. Kultuurimajade juurde loodi estraadi- ja näite- ning laulu- ja tantsuringid, kuid nende tegevus suruti Nõukogude Liidus kehtivatesse raamidesse. Nii oli iga programmi kohustuslik osa poliitilised laulud, luuletuse ja segakava (Viires 1998). Kuigi sulaaja poliitilise õhustiku muutumine lõi pinnase kultuurielu liberaliseerumiseks ja raudse eesriide paotumiseks, oli see siiski pingelise rahvusvahelise usaldamatuse ajajärk. Komsomoli uueks rolliks noorte ideelisel kujundamisel sai nende esteetiline kasvatamine
annaabi.ee 
