eelnevatest aastakümnenditest, üritangi seda Anne Ermi raamatu ,,Polkast rokini 2", lehekülgede 8-13 abil teha. 1.1. Kujunemine Eesti levimuusika hakkas kujunema euroopa ja ammerika muusikaliste eeskujude najal. Kahel esimesel aastakümnel kõlas Eestis peamiselt välismaise päritoluga levimuusika. Oma oli vaid arranzeering esitajate tarbeks. (Erm 1989, lk 8) 1.2. Kahekümnendad aastad Kahekümendatel aastatel tegutses Eestis tosina jagu korralikku tantsuorkestrit. Kuulsaim neist oli ,,The Murphy Band", mis Viktor Kompe juhatusel, esimese Eesti levimuusikakollektiivina esines ka välismaal. See orkester saatis heliplaatide lindistamisel ka paljusid soliste. (ibid: 8) 1.3. Kolmekümnendad aastad Huvi dzässi ja lööklaulude vastu kasvas jõudsasti. Populaarseks said Kurt Strobeli ja John Pori orkestrid, kelle kontserte edastati ringhäälingust iga nädal. Kümnendi keskel lisandusid neile
kontrabass ja kitarr. Be-Be-Be koosnes peamiselt Narvas aega teeninud kaitseväelastest, seega juba oma olemuselt suhteliselt kiiresti vahelduva koosseisuga orkester. Neile oli E. Kella andmetel iseloomulik mitmehäälne laul. Narvast pärit ajaloodoktor Rein Marandi mäletab The Colibry Band’i, mille juhiks olnud viiuldaja Voldemar Tupits ja tema vend Viktor. Orkestrist on säilinud 1932. aastal tehtud ajalehefoto 94 , mis tutvustab uut 8-liikmelist tantsuorkestrit. Fotol on küll seitse muusikut: viiul- daja, kaks saksofonisti, trompetist, pianist, akordionist ja trummar, s.t täiesti korralik koosseis, mis võis vabalt mängida trükitud tantsumuusikanootidest. V. Ojakäär oletab, et üks saksofonis- tidest võis olla Ervin Abeli isa Aleksander, kes teadupärast oli hea klarnetist-saksofonist, mängis Narva diviisiorkestris ja teatriorkestris, suviti aga Narva-Jõesuus (Ojakäär 2000: 191).
annaabi.ee 
