Mäng on nii laul, kõne kui tegevus. Selge struktuur: algus, lõpp, reeglid. Mängude puhul on eristatud 2 liiki: · Laulumängud (mängu saatel laul) · Need, mis pole otseselt lauluga seotud LAULUMÄNGUD Vanemad laulumängud Uuemad laulumängud Ringmängud Regilaul + draamaelemendid: Siirdevormilised laulud Lõppriimilised laulud mängu etendatakse. Tekkis 12. Tantsulisfiguraalne liikumine Näideldakse saj lõpp vms. 16.17. saj Tantsitakse paaristantsu Algab sissejuhatava lauluga & 19. saj. lihtne liikumine Keskosas etendatakse süzeed, dialoog Lõpuosas jooksumäng Mängudes tuleb rahvaluule sünkreetilisus eriliselt esile mänge saab käsitleda rahvadraamana, kuna tekib mingi lava (teat kalendritähtpäevaga seotud koht), on pealtvaatajad ja mängijad, vastavalt
liikumist, dialoogi, kostüüme, rekvisiite.(Nt nõiamängulaul) Talupojamaailmas vanemad kui tants paaristants tuleb alles 19. sajandil. Siis muutub ka mängude maailm. 1) vanemad laulumängud: regilaul + draamaelemendid: mängu tegevust/sündmusi etendatakse. Tekkinud enne 16. sajandit, oletatavasti 12. sajandi lõpust, laialdasem levik 14. sajandist (Põhjendus: linna.jm keskEuroopa mõjudega teema) 2) uuemad laulumängud: siirdevormilised laulud+tantsulisfiguraalne liikumine, 16.17. sajand · Vanad mängud (H. Tampere) teemad: tööd, igapäevaelu, ühiskondlikud suhted. Konflikt: mingi äpardus (tööloomade kadumine või vargus, millegi kadumine) keegi tuleb midagi mängu ühelt poolelt nõudma dialoog. 3) ringmängud: lõppriimilised laulud + näideldakse/tantsitakse paaristantsu, 19. saj 10. Pärimuslik ajalugu kui meetod
annaabi.ee 
