Protesteerib kollektiivitundele. Ballaad sai Euroopas valdavaks renessansiajal 14. - 16. sajandil, kuid sündis nähtusena hiliskeskajal provansi õukonnalaulikute seas. Sisuliselt oli tegemist teatava revolutsiooniga inimmõtlemises, indiviidi ja individuaalse esilekerkimisega kollektiivist, mis kajastus ka õukonnalaulikute loomingus. See uus esteetika asus Euroopas levima ning segunema varasemate laulu- ja laulmistraditsioonidega. Ballaad kujunes tantsulauluks - ballaadi laulmisega oli seotud ka tantsimine. Sellelaadse rahvaliku ilmingu üks juuri (lisaks trubaduuride ja truvääride - keskaegsete laulikute mõnevõrra elitaarsele harrastusele) oli ürgne ja üldlevinud viljakusmaagiline ritualistika (millest meil on juttu olnud varem). Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus
Protesteerib kollektiivitundele. Ballaad sai Euroopas valdavaks renessansiajal 14. - 16. sajandil, kuid sündis nähtusena hiliskeskajal provansi õukonnalaulikute seas. Sisuliselt oli tegemist teatava revolutsiooniga inimmõtlemises, indiviidi ja individuaalse esilekerkimisega kollektiivist, mis kajastus ka õukonnalaulikute loomingus. See uus esteetika asus Euroopas levima ning segunema varasemate laulu- ja laulmistraditsioonidega. Ballaad kujunes tantsulauluks - ballaadi laulmisega oli seotud ka tantsimine. Sellelaadse rahvaliku ilmingu üks juuri (lisaks trubaduuride ja truvääride - keskaegsete laulikute mõnevõrra elitaarsele harrastusele) oli ürgne ja üldlevinud viljakusmaagiline ritualistika (millest meil on juttu olnud varem). Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus
· Dramaatilise tegevusega ringmängus kujutati liikumiste abil laulu sisu (nt "Peremees võtab naise", "Palgamaksmine"). Lauludes valitses sageli armastus- ja kosjateema, suhtumine oli naljatlev. · Vahetantsuga ringmängus vaheldus laulu saatel ringjoonel kõndimine tantsimisega ringi sees. Ringmängulaulus olid eraldi vaheosad tantsuviisiga (labajalavalss, polka, reinlender vm). Seda osa kutsuti vahelauluks või (vahe)tralliks, (Saaremaal (vahe)ralliks), ka refrääniks või tantsulauluks, harvem tuurilauluks (Urvaste), kooriks (Ridala). Vahetantsuga ringmäng oli kõige varem tuntud Lõuna-Eestis ja levis kiiresti kogu maal. Ringmänguks hakati kohandama teisigi uuemaid rahvalaule, liites salmide vahele tantsulaule. 20. sajandi algul olid laialt levinud vahe antsuga ringmängud "Üks jahimees läks metsa", "Mäe otsas kaljulossis", "Mu isamaa armas". Enamik ringmänge on tulnud Eestisse mujalt, mõnikord tekkis mängutegevus laulu juurde alles siin
annaabi.ee 
