nõukogude estraadikarussell tema loovust kahjustanud ega seda "klounimaski", millest ta ise räägib, igaveseks näkku surunud. Just küpsemas eas, Ultima Thule algusaegadest kuni tänaseni on Tõnis Mägi salvestanud ja kirjutanud mitmed oma paremad lood ning leidnud oma isikliku tempo ja intiimsema väljenduslaadi. Esimesed esinemised algasid 1966. aastal Tallinna ansamblis `Rütmikud'. Selles ansamblis elas ta ka läbi oma Biitlite vaimustuse ning avastas enda jaoks lustakate tantsulaulude kõrvalt nn. hingemuusika- soul. Need hingemuusika otsingud kulimineerusid laulus `Pimedale muusikule', mis tõi talle vüidu 1974 . aasta võistluskontserdil. Teine ansambel `Baltika', kus mängisid mitmekülgsete muusikahuvidega head pillimehed, andis talle rohkesti uusi kogemusi.Üleliiduline tunnustus tuli ansamblitega `Laine', `Music-seif' ja `Ultima Thule'. Laiemale auditooriumile sa Tõnis Mägi tuttavaks 1971. aastal Eesti Televisioni saate `Tere tulemast' kaudu.
Saare meloodika on lihtne, lakooniline, kuid oma karakterilt teoste sisule hästi vastav. Uued meloodilised kujundid ja detailid kujundab ta algmeloodiast nagu mingist algelemendist, mistõttu nende orgaaniline seos algmeloodiaga on väga ilmne ja tugev. Saare väljendusvahendid on lihtsad, selged ja lakoonilised. See on iseloomulik kogu ta loomingule, filosoofiliselt sügavtõsiseist teoseist alates kuni lopsakalt elurõõmsate ja tujuküllaste tantsulaulude ja instrumentaalsete tantsupaladeni. Eelduseks on sellele hea muusikaliteratuuri tundmine, tugev tehniline tase ja põhjalikud teoreetilised teadmised. Saar tunneb peensusteni harmoonia ja kontrapunkti "saladusi". Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust- olust minevikus, luuletajate tekstide vahendusel aga ka kaasajast. Ta on kehastanud on loomingus isikupärase värvinguga tunde- ja mõttenüansse, tähelepanekuid iseenda, rahva ja looduse, mineviku ja
Vene laene on eriti sõja-, sõduri- ja vangilaulude hulgas. Põhjanaabrid on mõjutanud rohkem Lääne- ja Põhja-Eestit, kus on väga levinud torupillipärase viisiga kolmeosalises taktimõõdus laulud. 12.6. Uuemate ja siirdevormiliste laulude liigidUuemaid laule liigitatakse peamiselt temaatika järgi, mis seostub osaliselt olukorra ning lauljate sooga (meeste- ja naistelaulud). Paljude laululiikide hulgas on nii siirdevormilisi kui ka lõppriimilisi variante. Tantsulaulude seas on üsna vanaks kihistuseks torupillimuusikast mõjutatud kolmeosalises taktimõõdus laulud. Varem olid need pidude ja tantsimise juurde kuuluvad meestelaulud, hiljem muutusid ka laste- ja hällilauludeks. Et torupill on Eestisse tulnud arvatavasti Rootsist, siis on need laulud tuntud rohkem Põhja- ja Lääne-Eestis. Uuemal ajal tekkis erinevate tantsudega (polka, valss jt) seotud laule.
annaabi.ee 
