eestvedamisel tantsutrupp "Nordic Star". Eesti tantsukunsti mõjutanud on kindlasti Raido Mägi ja Merle Saarvat, kes Viljandi Kultuurikolledzis tantsueriala lõpetanuna seal tänaseni tantsutudengeid õpetavad. Nemad on toonud Eesti tantsuellu eksperimenteerimise kehaga, erinevate materjalide ning liikumistega. Neile on iseloomulikud julge mõtlemine ning uuenduslikud ideed, mis kõige paremini avalduvad improvisatsioonilistes ja vabatantsu etendustes. Pealinna tantsuelu on oluliselt mõjutanud Mart Kangro. Noored tantsijad saavad oma oskusi panna proovile festivalil "Koolitants", mille korraldajaks on Eesti Tantsuagentuur. See on populaarseim, prestiizseim ja suurima osalejate arvuga noortele suunatud tantsuüritus Eestis, mille eesmärk on motiveerida noori väljendama end läbi tantsu ja liikumise. Populaarne üritus on igal aastal korraldatav Baltimaade Tantsu Suvekool. Nädalasel üritusel on võimalik omandada teadmisi ja oskusi erinevate,
vormile eksperimenteerida plastiliste kujunditega, et avada inimtunnete sügavust. Kaheksakümnendate aastate eesti balleti tugevatest külgedest tuleb esmajärjekorras esile tõsta mitmekülgsust, omanäolist repertuaari ning tugevaid ja originaalseid koreograafilisi lahendusi, mida hinnati ka väljaspool Eestit. Taasiseseisvumine ja tänapäev Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. 1991. aastal loodi Eestis esimene eraballetikool Fouetté, mis lisaks erialalisele haridusele pakkus oma õpilastele võimalust omandada ka üldharidus. Aastatel 2000-2002 oli noortel koolilõpetajatel võimalus töötada rahvusvahelises tantsuteatris "Noor Eesti Ballett Fouetté", mille tegevus jäi küll lühikeseks, kuid silmapaistvaks nii
otsisid uusi väljendusviise, keskendudes tantsulisele sümfonismile ning püüdsid lisaks klassikalisele vormile eksperimenteerida plastiliste kujunditega, et avada inimtunnete sügavust. Kaheksakümnendate aastate eesti balleti tugevatest külgedest tuleb esmajärjekorras esile tõsta mitmekülgsust, omanäolist repertuaari ning tugevaid ja originaalseid koreograafilisi lahendusi, mida hinnati ka väljaspool Eestit. Taasiseseisvumine ja tänapäev Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. 1991. aastal loodi Eestis esimene eraballetikool Fouetté, mis lisaks erialalisele haridusele pakkus oma õpilastele võimalust omandada ka üldharidus. Aastatel 2000-2002 oli noortel koolilõpetajatel võimalus töötada rahvusvahelises tantsuteatris "Noor Eesti Ballett Fouetté", mille tegevus jäi küll
annaabi.ee 
