varem, 1960. aasta suvel. Esimesel tantsupeol osales ligi 4000 tantsijat, kes jagunesid neljaks liigiks: 1.-4. klass, 5.- 6. klassi, neidude rühmad ja C-segarühmad. Esimest korda said paljude koolide rahvatantsurühmad osaleda suurel peol, sest seni olid üldtantsupidudel vaid 1.-4. klassi lapsed ja üksikud suuremad õpilased täiskasvanute rühmades. Peolised hakkasid Tallinna saabuma 27. juunil. Harjutusaeg jäi tantsijail vihma tõttu üürikeseks proove sai teha vaid ühe päeva. Tantsude vahel võistles 600 noort kombineeritud teatejooksus, mille võitsid Jõgeva noored. Sellele järnes peo mõjusamaid tantsunumbreid ,,Konnatants", mille esitasid väikesed ja suured poisid koos. ,,Ligi kaks tuhat siputavad jalapaari, ligi kaks tunat punnis põskedega nägu! Pealtvaatajad lause rõkkasid naerust," kirjeldas Rahva Hääl.
Üldpildi tantsupaarist annab kõigepealt tantsuvõte. On see korrektne, ei kaota ka puudulik tantsuoskus meeldivat üldmuljet paarist. Tantsuvõttel pole ainult visuaalne väärtus, temast sõltuvad suuresti tasakaal, partneri juhtimine, enesetunne tantsimisel ja tantsustiili tunnetamine. Loomulikult peab tantsuvõte sobima antud tantsuga. Tantsuvõte võib mingil määral varieeruda, sõltuvalt partnerite kasvust ja füüsilistest iseärasustest, kuid järgmisi nõudeid tuleks kõigil tantsijail arvesse võtta. Seista vastamisi daam mehest veidi paremal ( mehe poolt vaadatuna ). Keha olgu loomulikult sirge, põlved kergelt lõdvestatud, pöiad rööbiti ja koos, keha raskus võrdselt mõlemal jalal, sealjuures mitte kandadel või päkkadel. Pea tuleb hoida püsti ja pöörata pisut vasakule. Partnerite kehad peavad olema kontaktis vahelihase piirkonnas. Õlavööd olgu rööbiti, s. t. õlgadevahelised kaugused peavad olema võrdsed.
annaabi.ee 
