Summasid S (T ) ja s (T ) nimetatakse funktsiooni f (alajaotusele T ∈ T vastavaks) Darboux’ ülem- ja alamsummaks (upper, lower Darboux sum, верхняя, нижняя сумма Дарбу). Pidades silmas, et suvalise ξk ∈ [xk−1 , xk ] korral mk 6 f (ξk ) 6 Mk , saame võrratused (selgitada!)z s (T ) 6 σ (T, ξ) 6 S (T ) . Paneme tähele, et Darboux’ summad s (T ) ja S (T ) on antud alajaotuse T korral kons- tantsed, integraalsumma σ (T, ξ) aga sõltub punktide ξk ∈ [xk−1 , xk ] valikust. Seejuures ülemsumma S (T ) on integraalsumma σ (T, ξ) väärtuste ülemine raja. Täpsemalt, iga fikseeritud alajaotuse T [x0 , . . . , xn ] korral (vrd. lause 1.5(a)) n X n X n
See on koodi kitsaima ele- mendi laius. Koodis on vähemalt kahe laiusega triipe. Laia ja kitsa triibu [laiuse] omavahelist suhet iseloomustab koodisuhe N (ratio). Nii elemendi laius kui ka koodisuhe peavad olema kons- tantsed kogu koodi ulatuses. Eristatakse jaotatud koode (kahte märki eraldab vahe) ja pidevaid koode, milles üks and- memärk on esitatud mustade triipudena ja teine nende vahedena. Lisaks andmemärkidele, lähte- ja lõpumärgile võib koodis sisalduda turvalisuse suurendamiseks ka kontrollmärk, mis paikneb enne
annaabi.ee 
