mõistetavaid salaõpetusi. Budismis peetakse tantraid ka üheks osaks pühakirjast, mille autoriks peetakse Buddhat.22 Tantra põhineb teol, meetodil ja tehnikal. Tantra on seksuaalenergiaga teadlik kaasaminek. Tantra õpetab, et me peame teadvustama endale oma ihasid, minema nendega kaasa ja seeläbi võime tõusta kõrgema teadvuse tasemele. Seksuaalaktile tuleb läheneda kui kirikule. Suguühtesse tuleb suhtuda kui palvusesse ja meditatsiooni. Seetõttu on tantristid kujutanud oma pühamute seintel suguühetes paare. Pühakotta astudes võtab inimene seksuaalsfääri kaasa, mis seguneb templis valitseva pühadusega.23 Tantra pole ainuüksi seksiõpetus, ta teadvustab meile, et seks võib olla õndsuse allikaks. Tantra on ülenemise õpetus. Ainult tantra kaudu on saavutatav valgustus.24 Varajasi tantra tekste on neli. Nendeks on caryātantra kriyatantra, yogatantra ja anuttarayogatantra.
olendid sanvaaras. Maitri istu armastus, ema armastus. Bhodishattvad kuuluvad budade hulka. Tiibetis usutakse, et laamad on varasemate bodishattvade taaskehastused. 3. Vadrajaana butism teemad sõiduk. budistlik tatrism(Butistlik müstika). Peab kõige kiiremaks teeks valgustus seisundiks.Vodhi-seisund, et sinna jõuda peab tegema palju erinevaid harjutusi.Pühad tekstid tantra. Inimesed kes ei ole tantristid need ei saa harjutustest aru.Mantrate kordamine ,,on mane padwe hum". Harjutused: Jooga, visuaalsed abivahendid(mandalad), rituaalsete pillide kasutamie, guru ja õpilase suhe, surmakogemus. 4. Lamaism ehk Tiibeti budism Pärineb tiibetist. Erineb: Usk laamade reinkavnatsiooni(uuesti sündi). Laama Kõrgeim õpetaja, peab vastama kindlatele nõuetele(pühades testides kirjas). Usutakse kadunud püha kirjade taastamisse
olemas. Siiski ei ole kerge näha seda, miks meie hüpoteetiline ,,mateeria", mis näeb välja päris erinev sellest, mis ta oli kolmkümmend aastat tagasi, peaks ükspäinis olema tõeline ning vaim mitte. Kuigi idee millegi mittemateriaalsusest ei välista iseenesest selle tõelisust, siis tavaarvamus reeglina seostab tõelisust materiaalsusega. Vaim ning mateeria võivad väga hästi olla ühe ja sama üleloomuliku olevuse avaldumisvormid. Näiteks ütlevad tantristid paljuski õigusega, et mateeria pole miski muu kui Jumala mõtete konkreetsus. Kogu vahetu reaalsus on teadliku sisuga psüühiline reaalsus, mida liigitatakse vastavalt vajadusele kas vaimsest või füüsilisest allikast pärinevaks." (JUNG1986: 90) On tähtis mõista Jungi sellist vaadet asjadele. Olenemata sellest, kas ta käsitleb reaalteaduslikke, psühholoogilisi või teoloogilisi küsimusi, on käsitlusele alati omane teatud distants
annaabi.ee 
