Valgeid veine valmistatakse nii valgetest kui ka punastest viinamarjadest. Kestade eraldamisel saadakse punastest viinamarjadest valget veini. Valgeid veine iseloomustatakse vastavalt nende magusastmetele ja täidlusele (vt joonis 1 ). Joonis 1. Punaste ja valgete veinide iseloomustamine. Täidlusaste Täidlane Punased veinid kerge, parkhappesuse e tanniinuisuse õhuke Vähetaniinseid Tanniinseid Täidlusaste Valged veinid Täidlane kerge, õhuke kuivad Magususaste magusad Roosat veini e rose-veini valmistatakse punasest viinamarjadest, leotades viinamarjakesti lühikest aega viinamarjamahlas. Šampanjad on vahuveinid, mis on valmistatud kindlas piirkonnas, kindlatest viinamarjasortidest ja kindla valmistusmeetodiga. Šampanja on valmistatud: • Champagne´i maakonnas Prantsusmaal
serveeritakse. Koorekaste. Kastmeid iseloomustab laktoosist johtuv magusus ja rasvasus (piimrasvad, või). Vein peab olema puuviljane, mis sobib magususega ja happeline, taandab rasvu. Huvitav kooslus võib tekkida tanniinsete ja mahlakate punaveinidega (siin on oluline tooraine veiseliha, tuunikala, part, hani, siga). Võikaste. Tüüpilised kastmed kala ja köögiviljade juurde. Sobivad happelised valged veinid, mis taandavad rasvasust. Vürtsikad kastmed. Vältida tuleb happelisi ja tanniinseid veine, kuna vürtsid võimendavad neid omadusi ja suus tekib ,,põlemine". Veinid peaksid olema puuviljased. Ideaalsed on roséveinid. Magushapu kaste. Vein peaks olema puuviljane ja mitte väga happeline. Hästi sobib poolkuiv Alsace vein. Valge veini kaste. Valge happelisem vein. Külm majoneesi või hapupiimakaste. Vein peab olema happeline ja mitte puuviljane. Ideaalne kuiv Riesling. 6. Lisandid. Kartul, riis, pasta. Tärkliserikkad toorained
annaabi.ee 
