Madal temperatuur-happed, tanniinid Kõrge temperatuur: happed taanduvad, tanniinid muutuvad pehmeteks Kõrge temperatuur: võimendub alkohol ja puuviljasus. Üle 20 C ei olehea veini serveerida! Punavein: Suurem klaas Valge ja roosa vein: Väiksem klaas Dessertvein: Kitsas ja pikem väike klaas. Mida kangem on jook, seda väiksem ja kitsam peab olema klaas MAITSE EHITUS Algmaitse-intensiivsus, täidlus. Keskmaitse-peamiselt puuviljasus, rohkus Järelmaitse-happesus, tanniinisus, vürts, mõrudus, suits, alkohol, puit, kuivatatud marjad, pikkus..... Maitset mõjutab eelnev kogemus, koht, aeg, aastaaeg, seltskond, toidu sobivus. VEINI VÄLIMUS Kirgas-selge, läbipaistev vein. Kui vein on hägune, vein võib olla riknenud Värvus-valmistus stiil, küpsus, sügavus. Värvus sõltub viinamarjasordist. Viskoossus-alkohol, kuivained, suhkur, glütseriinid, viitab täidlusele. Veini valmistamine
· välimusest kirkus, värvus, voolavus · aroomist marja- ja käärimislõhnad, laagerdumisel tekkinud bouquet, väärlõhnad, mis viitavad võimalikule riknemisprotsessile · maitsest, mis koosneb omakorda: · algmaitsest, luues ettekujutuse joogi intensiivsusest ja täidlusest · keskmaitsest, näidates mahlakust ning puuviljasust · järelmaitsest, mida iseloomustab selle pikkus, vürtsisus, happesus, tanniinisus, alkoholisisaldus jne. Tarbimine Veini maitse puhul räägib kaasa kõik: optimaalne serveerimistemperatuur, pudeli õigeaegne avamine, sobiv klaasivalik, samuti see, millist tüüpi toidu/suupistete juurde antud veini pakutakse. Õige temperatuur: 68 ºC kangestatud ja lühidalt tammevaadis laagerdunud valge vein 1012 ºC rosé; tammes küpsenud valge vein 12 ºC kangestatud ja pikalt tammevaadis laagerdunud valge vein
annaabi.ee 
