Ka sorgo reavahesid haritakse korduvalt nagu hirsi reavahesid. Enamiku sorgosortide terad pärast küpsemist ei varise, seepärast koristataks sorgot tavaliselt täisküpsuses. Paljude sorgovormide terade endosperm ehk sisetoitekude on värvunud. Pruunikas ja punakas värvus näitab, et seemnes leidub tanniinigruppi kuuluvaid parkaineid, mida peetakse nii toiduks kui söödaks kasutatava sorgo juures ebasoovitavaks. Terade kasutamisel piiritus- ja maltoositööstuses aga on tanniinil hoopis positiivne tähtsus, ta takistab roiskumist. Kasvupinna poolest on esikohal India, nagu hariliku hirsi ja neegrihirsi puhulgi. Kaks viiendikku sorgo külvipinnast asub India, kuid saagikus on seal väga madal. 1987.aasta andmeil näiteks saadi sorgot Indias keskmiselt 625 kg, aga Ameerika Ühendriikides 4422 kg hektarilt. Saagikuse vahe on seitsmekordne. Ka kogusaagilt olid sel aastal võimsalt esikohal Ameerika Ühendriigid 18,8 miljonit tonni
harilik aruhein lisaks ka põld-raihein hariliku lutserniga. Roog- aruhein soodsates kasvutingimustes oli agressiivne saateliik, eriti hariliku lutserni segus. Hariliku nõiahamba-kõrreliste segukülvi saak ja toiteväärtus Harilik nõiahammas on Eestis väikese levikuga, kuid omab rohusöödana tähelepanu. Nõiahammas sisaldab tanniini. Tanniinide keemiline koostis loob kaitsesüsteemi taimedel seente, hallituste ja bakterite vastu. Tanniinil võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju rohusöötade toiteväärtusele. Tanniini kõrge kontsentratsioon pärsib loomade söömust ja vähendab seeduvust, sest kõrge tanniinisisaldusega kaasneb kõrge ligniinisisaldus, madal TP ja halb seeduvus. Tanniini madal kuni mõõdukas hulk mõjub positiivselt rohusööda proteiini metabolismile ja hoiab ära loomadel puhitused ning ussnugilised. Tanniin moodustab lahustuva proteiiniga ühendi, mis ei lahustu vatsas (pH 5,8-6,8),