Lokutsioon kannab lause tähendust (= semantiline representatsioon = loogiline vorm). Rikastatud (enriched) lokutsioon on aluseks 2. propositioonile=väitele (mis võib olla vale või õige) Propositsioon on aluseks. 3. illokutsioonile, mis kannab kõneleja tähendust. Ka kõneleja tähenduseni jõutakse kontekstiabil. Kultuuriti (aga ka kultuurisiseselt) erineb näiteks see, kui kaudselt või otseselt kõneleja oma kavatsust väljendab. Deborah Tanneni näited autori enda sõnul seotud eelkõige erinevustega kaudsuses/indirektsuses. Kultuuri mõiste ja olemus Kultuuri definatsioone: - Matthew Arnold (1822-1888): - `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' - Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): - `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.'
Tannen arvab, et meeste- naiste erinevused kõne stiilis põhinevad eelkõige erinevatel arusaamadel suhtlemise eesmärkidest. Tulemuseks on vastandlikud suhtlemisstiilid, mis võivad viia suhtlejaid arusaamatustele ja tülidele teineteisest mittearusaamise tõttu. Tannen (1990) leidis, et mehed käsitlevad maailma kui hierarhilist sotsiaalset korda, milles suhtlemise põhjuseks on läbirääkimised domineerimise, sõltumatuse säilitamise ja läbikukkumise vältimise nimel. Iga mees püüab Tanneni arvates teise üle domineerida ja võistluses "võita". Selle vastandina püüavad naised luua vestluses osalejate vahelist sidet, teisi toetada ja kinnitada ning suhtlemise kaudu konsensuseni jõuda. Oma eesmärkide saavutamiseks kasutavad naised vestlemisstrateegiaid, mis erinevusi minimiseerivad, võrdsuse kehtestavad ja väldivad vestluses kummagi osapoole üleoleku ilminguid. Naised kinnitavad suhte olulisust ja sellele pühendumist ning käsitlevad eriarvamusi läbirääkimiste
annaabi.ee 
