3. Tegelikult ründas Venemaa Saksamaad 17. Augustil, tungides Ida-Preisimaale. 4. Saksamaa pidi hakkama sõdima idarindel ja läänerindel korraga. Pärast Prantsusmaa kapituleerumist tuli Saksa väed suunata läänerindele, kus koos Austria-Ungariga saavutada võit Venemaa üle. Kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. 6. Sõjategevus 1914 aastal Maailmasõja pearinnetel lääne- ja idarindel: osapooled, tähtsamad lahingud – Marne’i ja Tannenburgi, sh tulemused. Bel, Fra, UK. Läänerinne SAKSAMAA Idarinne (liitlane A-U) Venemaa oli vaenlane Marne’i lahing: Saksa väed olid saavutanud edu ja olid Pariisi lähedal, Prantsuse valitsus evakueerus, Briti väed andsid Saksa vägedele löögi, mis mõjutas neid terve edaspidise sõdimise jooksul. Tekkis positsiooni e kaevikusõda tervel läänerindel. (Kaevikusõda:
I maailmasõja rinded ja lahingud Läänerinne- piirilahing- 1914 21-25 august Prantsuse- Inglise väed löödi tagasi. Marne'i lahing- 1914 september Prantsusmaal, sakslased tõmbusid tagasi. Yürpes'i gaasirünnak- 1915 aprill Saksa lootis Inglise kaitset murda, ebaõnnestus. Somme'i lahing- 1916 1. juuli Prantsusmaal, üritasid Saksa positsioonist läbi murda, aga tõrjuti tagasi, kasutati tanke. Niville'i tapatalgud- 1917 aprill Prantsusmaal, Pr kaotas. Idarinne- Tannenburgi lahing- 1914 Vene armee löödi puruks. Corlice operatsioon- 2.mai 1915, Vene kaitseliinidest murti läbi. Muud rinded- allveesõda- 1915 7.mai Saksa ründas Inglismaad. Jüüti merelahing- 1916, Saksa kuulutas oma võidu, tegelik võitja Inglismaa. Caporetto lahing- 1917 oktoober, Saksa ja A-U lõid Itaaliat Venemaa revolutsioonid 1917.a Veebruarirevolutsioon- 1917 veebruar. Põhjusteks majanduslik kriis, rahutused sõjaväes, rahulolematus ülem- ja
Compiegne'I metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'I vaherahule, mis lõpetas Esimese Maailmasõja IDARINNE TEISED RINDED Venemaa andis Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad 17. augustil alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai kindral Luddendorff, kes suutsid ühe Vene armee Tannenburgi lahingus puruks lüüa ja teise Ida- Preisimaal taanduma sundida Edukaim oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu, Galiitsias toimunud lahingutes kandsid nad raskeid kaotusi, ebaõnnestus ka pealetung Serbias Päästmaks liitlast täieliku läbikukkumise eest, tõid sakslased sügisel osa vägesid idarindele ning alustati pealetungi Varssavile, mille lõi tagasi Vene vasturünnak Aasta lõpul olukord stabiliseerus, muutumata positsioonisõjaks nagu läänerindel
annaabi.ee 
