Kas sama kultuuri mehed ja naised räägivad eri keeli? Kasutatava keele sisus on soolised erinevused leitud. Noorukiea lõpus ja varases täiskasvanueas eelistavad mehed rääkida poliitikast, isiklikest uhkuseasjust ja sellest, mis neile teistes meeldib. Sama eagrupi naised eelistavad rääkida oma tundeist vanemate, lähedaste sõprade ja õppimisega seoses ning oma hirmudest (Rubin et al., 1980). Üldiselt näivad naised enda kohta teistele rohkem avaldavat kui mehed (Morton, 1978). Tannen (1986, 1990, 1994) on teinud sotsiolingvistilisi uuringuid meeste- naiste vestluste kohta ning järeldanud, et selles situatsioonis on tegemist kultuuridevahelise suhtlemisega. Väikesed poisid ja tüdrukud õpivad vestlemist eraldi kultuurikeskkondades oma samasoolistelt sõpradelt. Need eraldi õpitud ja erinevad vestlemisstiilid kanduvad üle ka täiskasvanuikka. Tannen arvab, et meeste- naiste erinevused kõne stiilis põhinevad eelkõige erinevatel arusaamadel suhtlemise eesmärkidest
puhul). Vaikus olla halva tähendusega (nt. pausid ülekuulamistel). Võib tähendada nõustumist, kahtlust, tõrjumist jne. Vaikuse mulje võivad tekitada pikemad loomulikud pausid nn kõnevoorude (turns) vahel: A: "......" 1. kõnevoor B: "......" 2. kõnevoor Vestlusanalüüs (Harvey Sacks, Emmanuel Schegloff jt): Ameerikas normaalne "No gap, no overlap". Erandid: suurlinnade juudikogukonnad (Tannen) overlap (samaaegne kõnelemine) võib olla positiivse viisakuse tunnus. Üldiselt aga on overlap pigem teadliku ebaviisakuse tunnus. Kuidas tunda ära, millal A kõnevooru lõpetas? Üks olulisi märke: paus on pikem kui kõnevooru-sisene paus. (Vastavalt turn-taking/switching pause ja in-turn pause). Pausi pikkuse määrab kultuur, erinevused on mõõdetavad mikrosekundites, kuid onolemas. Pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema
annaabi.ee 
