· Elupaikade fragmenteerumine, barjääriefekt · Loomade hukkumine liikluses ja füüsilised vigastused 12.2. Keemiline mõju 12.2.1. Kohalik keemiline mõju · Kütuse põletamine põhjustab vingugaasi, lämmastikdioksiide, raskmetallide, orgaaniliste ühendite ja tahkete emissiooni. · Taristu hooldamisega pääseb keskkonda soola ja keemilisi ühendeid, mis reostavad pinnast ning põhjavett ja muudavad taimekooslusi. · Õnnetused ohtlike veoste ja tanklatega põhjustavad vee ja pinnase reostust. Suured naftalekked hävitavad tundlikke taimekooslusi ja elupaiku. · Transpordisektoris tekib palju ohtlikke jäätmeid (akud, konditsioneerid, õli- ja lahustitejäätmed), mis kahjutuks tegemata jätmise korral reostavad pinnast ja põhjavett 12.2.2. Regionaalne keemiline mõju · Transpordist pärit väävel- ja lämmastikoksiididel on oma osa happevihmade tekkimisel
Loomade hukkumine liikluses ja füüsilised vigastused. b. Keemiline mõju Kütuse põletamine põhjustab vingugaasi, lämmastikdioksiidide, raskmetallide, orgaaniliste ühendite ja tahkete emissiooni. Infrastruktuuri hooldamisega pääseb keskkonda soola ja keemilisi ühendeid, mis reostavad pinnast ning põhjavett ja muudavad taimekooslusi. Õnnetused ohtlike veoste ja tanklatega põhjustavad (põhja)vee ja pinnase reostust. Suured naftalekked hävitavad tundlikke taimekooslusi ja elupaiku. Transpordisektoris tekib palju ohtlikke jäätmeid Lämmastikoksiidid, vingugaas ja lenduvad orgaanilised ühendid põhjustavad päikesevalguse toimel väga reaktiivsete fotokeemiliste ühendite (eriti osoon) moodustumist, mis põhjustab ulatuslikke taimestiku ja tervisekahjustusi. c. Bioloogiline mõju
annaabi.ee 
