mi, milles ta süüdistas Eestit vastastikuse abistamise pakti rikkumises ja nõudis täiendava Punaarmee väekontingendi paigutamist Eestisse ning uue valitsuse moodustamist. Eesti va- 5 litsus otsustas ultimaatumi vastu võtta: Eesti ei saanud loota välisriikide abile ja valitsus pi- das relvastatud vastupanu lootusetuks. 17. juunil toodi Eestisse veel kuus Punaarmee laskur- diviisi, tankibrigaad ning mere- ja lennuväeüksused. Koos varem Eestisse toodud vägedega oli Eestis 21. juuniks üle 100 000 NSVLi sõjaväelase. Juba 1940. aasta juunis paigutati Balti laevastiku sõjanõukogu Tallinna ja Punaarmee 8. armee ülemjuhatus Tartusse. Peaminister Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi 18. juunil 1940. aastal. Üleliidulise Kommu- nistliku (bolševike) Partei (edaspidi ÜK(b)P) Keskkomitee sekretär ja ÜK(b)P Leningradi
lepingu alusel Eestis töötavad Poola põllutöölised, et selgitada välja nende seas olevad ohvitserid ja allohvitserid Enamik neist viidi pärast Eesti okupeerimist NSV Liitu. Algas ka vene valgeemigrantide vahistamine. Sõjavägede ülemjuhataja Laidoneri korraldusel keelati Narva diktaadi alusel avalikud demonstratsioonid ja Kaitseliidu liikmeid kohustati relvi ära andma. Peale olemasolevate baasivägede paigutati okupeerimise käigus Eestisse kuus Punaarmee laskurdiviisi, tankibrigaad, mere- ja lennuväeosi, NKVD piirivalvevägesid jm. Lisaks Eestisse toodud sõjaväelaste arv koos baasivägedega oli üle 100 000. Seega oli 21. juunil, kui Eestis lavastati meeleavaldused ja valitsusevahetus, maa täielikult Punaarmee kontrolli all. 3.2.1 Suvesõda 22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda Nõukogude Liidu vastu. Punaarmee taganes kõigil rinnetel ning juba juuli alguses olid esimesed Wehrmacht'i üksused Eesti pinnal. Järgneva
annaabi.ee 
