ideoloogiliste suundumuste üle, vaid tegemist on isamaa ja oma elu kaitsmisega. Punaarmee hirmuteod olid kohutavad. Berliini lahing kujunes üheks kõige ohvriterohkemaks lahinguks II ms-s üldse. Berliini lahingu igal päeval langes rohkem Punaarmeelasi kui üheski teises kampaanialõigus. Võrreldavad ehk vaid 1941 piirilahingutega- pigem tegemist vangi langenud punaväelastega, nüüd tegemist reeglina hukkunutega. Konevi ja Žukovi väed, mille käsutusse oli antud 4 täiskomplekteeritud tankiarmeed, piirasid kõigepealt Berliini sisse, 20.apr, Hitleri sünnipäeval, andsid Punaarmee suurtükid esimese löögi Berliini pihta, 21. apr hommikul sisenesid eelväed linna ja algas tõeline linnalahing, võideldi iga maja ja tänavaristi pärast. Pärast Hitleri enesetappu 30.apr hääbus Berliini garnisoni võitlusvõime kiiresti, kapituleeruti 2.mail. Sõjategevus oli samal ajal vaibunud täielikult läänerindel. Karl Dönitzi oli Hitler nimetanud enne
lõigata, läbi murda, sisse piirata ja hävitada. Eesmärgiks anda kaks üheaegset lööki Orjoli ja Belgorodi pealt Kurski peale. Operatsioon sai koodnimeks „Tsitadell“ ja pidi hakkama 1943 juuli esimestel päevadel. NL väejuhatus ei sattunud liigsesse vaimutusse, ei otsustanud haarata ise initsiatiivi, vaid jääda kaitsele Kurski eendil. NL sõjaväeluure teatas eksimatult sakslaste plaanidest. Kurski eendile koondati 2 NL rinnet, sinna koondati 5 tankiarmeed, ennenägematu võimsus ja tankide arv. Kogu eendi ulatuses rajati 8 kaitseliini üksteise taga, kohati sügavusega kuni 100 km. Kurski eendi tagalas loodi spetsiaalne stepirinne, juhuks kui sakslastel peaks õnnestuma läbi murda. Vägede kontsentratsioon enneolematu, nii NL kui Sm poolel osales u 40% idarindel olevates vägedest üldse. 5.juulil käivitus pealetung, takerduti õige pea Punaarmee kaitsesse. Lõuna poolt õnnestus nädalaga edasi liikuda u 30 km, põhja poolt 12 km
annaabi.ee 
