· Konteiner kauba vedamiseks kasutatav veoühik, millega on võimalik kaupa vedada sihtkohta vahepeal kaupa käsitlemata. · Tegemist on suurendatud ja unifitseeritud kaubaühikuga, mis võimaldab kasutada ühesuguseid, standardseid tõste-transpordiseadmeid. Võimaldab ümberlaadimist teostada efektiivsemalt. Samuti säilib kaup paremini, ... · Võeti kasutusele 50-ndatel. 26. aprill 1956 a laaditi esimesed konteinerid laevale "Ideal-X", ümberehitatud tankerile. Seda võib ka lugeda konteineriseerumise alguseks. · Praegu ja minevikus on kasutusel olnud erinevad standardid. Meretranspordis kasutatakse enim ISO standardile vastavate mõõtmetega konteinereid. Mõõtmed ISO standardijärgsed konteineri mõõtmed · Mõõtmed jalgades ja tollides 1 jalg=12 tolli. · Pikkus 5', 6' 8'', 10', 20', 30' ja 40' Enim kasutatakse 20' ja 40' · Laius 8' · Kõrgus 4', 8', 8' 6'' ja 9' 6''
millega on võimalik kaupa vedada sihtkohta vahepeal kaupa käsitlemata. · Tegemist on suurendatud ja unifitseeritud kaubaühikuga, mis võimaldab kasutada ühesuguseid, standardseid tõste-transpordiseadmeid. Võimaldab ümberlaadimist teostada efektiivsemalt. Samuti säilib kaup paremini, ... Konteinerid · Võeti kasutusele 50-ndatel. 26. aprill 1956 a laaditi esimesed konteinerid laevale "Ideal-X", ümberehitatud tankerile. Seda võib ka lugeda konteineriseerumise alguseks. Konteinerite standardid · Praegu ja minevikus on kasutusel olnud erinevad standardid. Meretranspordis kasutatakse enim ISO standardile vastavate mõõtmetega konteinereid. Konteinerite arvestusühik TEU - Twenty feet Equivalent unit = 1 20´ standardkonteiner Konteinerveod maailmas Konteinerveod maailmas 2 Konteinerveod maailmas 3 Maailma suurimad konteinersadamad Euroopa suurimad konteinersadamad
0,8100...0,8199 0,000752 0,9400...0,9599 0,000581 0,8200...0,8299 0,000738 0.9500...0,9599 0,000567 13 Lahendame eelmise ülesande tiheduse parandite tabeli abil: t = 0 0,7779 + (15 5,8 t) 0,000805 0 0,785306, m =3650 × 0,7853 = 2866,345 t. Sihtsadamasse saabunud tankeri last lossitakse kaldaterminali mahutitesse või ujuvmahutitesse. Tagamaks tühjakslossitud tankerile vastuvõetavaid meresõiduomadusi ja püstuvust, tuleb reeglina tankidesse võtta teatud hulk merevett, mida nimetatakse ballastiks. Lastitankide täitmist mereveega aga nimetatakse ballastimiseks. Ballasti kogus sõltub eeldatavatest ilmastikutingimustest, reisi pikkusest ja tankeri pikkuse ja süvise suhtest. Üldiselt moodustab ballast 20 50 % kandevõimest. Ballast, mis pumbatakse tankidesse kohe pärast lossimist, seguneb lastijääkidega ja muutub õliseks ballastiks (dirty ballast)
annaabi.ee 
