) 94. Kes on naftarikkaimad riigid? (Saudi-Araabia; USA, Venemaa.) 95. Mis on nafta kasutamise EELISED? (suur kütteväärtus; hea transportida.) 96. Mis on nafta kasutamise PUUDUSED? (puuraukude rajamine keeruline ja kallis; tuleb töödelda enne kasutamist.) 97. Mis on nafta TRANSPORDIVÕIMALUSED? (torujuhtmed; tankerid[?!].) 98. Võrde nafta transporti eeliseid ja puuduiseid torujuhtmete ja tankritega! (Torujuhtmetega on pidev vedu, see on odav ja tööjõud väike <-> Tankeril on 1 ots sõitu alati tühi/ Tanker saab vedada suuri koguseid <-> torujuhtmete rajamine kallis ja pole igalpool võimalik) 99. Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaikades? (ODAVAM vedada toornaftat kui erinevaid naftasaadusi) *naftatöösuuses on PALJU rahvusvahelisi ühinemisi 100.Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised linnad? (kapitalimahud väga suured) 101.Kuhu on mõtekas rajada naftatöötlemistehaseid?
6. LAEVATÜÜBI VALIK ESIMESES LÄHENEMISES Kauba transportimiseks kõige sobilikum laevatüüp on toornafta vedamiseks spetsialiseeritud naftatanker, sest antud tüübi puhul võib kõige rohkem peale laadida kaupa. Laevade valimisel tuleb arvestada lähte- ja sihtsadamate tehnilised ning ekspluatatsioonilised näitajad, navigatsiooni tingimused ja kauba kogus. Kuna vedu toimub marsruutil Primorks- Rotterdam ja Primorski sadama akvatoorium talveperioodil jäätub, siis tankeril peab olema vastav jääklass, mis võimaldab sõita Primorsk sadamasse. Selleks jääklassiks võiks olla näiteks 1A( laev võib sõita meres, kus on jää paksusega kuni 0,8m; jäämurdjaga on võimalik sõita kiirusega kuni 5 sõlme, jää paksusega kuni 1m). Laevatüübiks võik olla AFRAMAX tanker 1A jääklassiga. Tankerid , mis võiksid vedada toornaftat Primorsk sadamast-Rotterdam sadamasse: DELTA PIONEER
tankide pesuveele. Tankide pesuvesi säilitatakse tankerite pardal eraldi tankides, mida nimetatakse pesuveetankideks (slop tanks). Pesuveetankide mahutavus peab olema piisav kogu pesu- ja muude õliste vete säilitamiseks pardal ja õli ning vee eraldamiseks settimise teel. Settinud puhas vesi pumbatakse üle poordi. Pesuveetankide mahutavus peab moodustama ettenähtud protsendi (harilikult 3 %) lastimahutavusest (oil carrying capacity) ja sõltub tankeril kasutatavast tankide pesu meetodist: avatud tsükliga pesemisel peab pesuveetankide mahutavus olema reeglina suurem kui suletud tsükliga (retsirkulatsiooniga) pesemisel. Tankeritel, mille dedveit on alla 70 000 tonni, peab olema vähemalt üks pesuveetank, suurematel tankeritel kaks. Eraldatud ballastitankid (segregated ballast tanks, SBT) Uued toornaftatankerid, mille täiskandevõime on üle 20 000 t, ja toornaftaproduktide
annaabi.ee 
