Toorus-koobaspoori pikem kuivatamisel võib tekkida lõhesid.Aastarõngad-Kevadel mood puukoes läätsekujulne paksem osa.Koobaspoorid ühendavad omavahel okaspuu puidu õhukeste seintega rakud,mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike trahheiide,lehtpuudel koobaspoorid soontes.Kiududevahelised koobaspoorid transporti.Suvel aegl kasv ja mood väiksemad paksuseinalised rakud,mis aitavad transportida toitevedelikke tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve annavad tüvele tugevuse.Talvel juurdekasvu ei toimu.Okaspuu puidu sügispuit laiali,radiaalsuunaline liikumine toim säsikiirtes.Räni- ja tõmbepuit võib olla 3 korda tugevam kui kevadpuit.Seega on puit heterogeenne okaspuu puidus tekib puidumass kõverusepoolsesse külge ning seda nim materjal,koosnedes kergematest ja raskematest osadest ränipuiduks.Ränipuit on tumedam,vaigu ja lingiinirikkam,samuti vaheldumisi
löögi- ja lõhestamistugevused ning kõvadus. Puidu mehaanilised omadused. Puidu survetugevus. Pidutehnoloogias jaotatakse puidule mõjuvad jõud välisteks ja sisesteks jõududeks. Jõud võivad puiduosakesi mõjutades põhjustada tõmbe- või survepingeid, mille tulemusena puiduosakesed jõudude mõjumise suunaliselt surutakse kokku ning jõudude toimel puidukiud moonduvad või murduvad. Seega võivad survejõud mõjuda nii piki puidukiude (radiaal- ja tangentsiaalsuunaliselt) kui ristikiudu. Survejõudude mõjul puidukeha esmalt surutakse kokku (väheneb kõrgus), seejärel ületades elastsuspiiri, deformeerub. Deformatsiooni iseloom sõltub puidu niiskussisaldusest ning ehitusest. Survetugevus (MPa) Tihedus, Puuliik kg/m3 pikikiudu tangentsiaalsuund radiaalsuund mänd 590 77 13 7
Väikeste õõnsuste tõttu on puidu sisepindala väga suur, moodustades puidus kapillaarse infrastruktuuri, mis annab materjalile spetsiaalsed hügroskoopsed omadused (tänu sellele on pudul võime endasse ümbritsevat õhuniiskust imada). Avaused rakuseintes, nn poorid, võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida. Tavaliselt tekivad poorid kahe naaberraku vahele rakuseina samas kohas, moodustades nii ühe poori paari. Nende kaudu transporditakse toitevedelikud tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve laiali, radiaalsuunaline vedelike liikumine toimub aga säsikiirtes. Pooride olemasolu omab suur tähtsus puidu kuivatamisel ja immutamisel. Puidu rakud koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist, ligniinist ja sisaldavad veel vaiku, valku, pigmenti, suhkrut. Rakud moodustavad koed, koed elundkonna. Kude on teaud ül rakkude kogum. Puu kudede liigid juhtkude- ül juhtida mahlu üles või alla (maltspuit, niin)
kapillaarse infrastruktuuri, mis annab materjalile spetsiaalsed hügroskoopsed omadused (tänu sellele on pudul võime endasse ümbritsevat õhuniiskust imada. Lähemalt peatükis ,,Puidu füüsikalised omadused"). Avaused rakuseintes, nn poorid, võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida. Tavaliselt tekivad poorid kahe naaberraku vahele rakuseina samas kohas, moodustades nii ühe poori paari. Nende kaudu transporditakse toitevedelikud tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve laiali, radiaalsuunaline vedelike liikumine toimub aga säsikiirtes. Pooride olemasolu omab suur tähtsus puidu kuivatamisel ja immutamisel. 3.2 Muutused puidurakkudes Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel (kallaktel, nõlvadel) või domineerivate tuultemõjupiirkondades, on puu pideva ühesuunalise koormuse all ja tulemuseks on muutused puidu raku ehituses. Moodustub ränipuit (tingituna survepingest) ja tõmbepuit (tingitud tõmbepingest).
annaabi.ee 
