SISEJÕUDUDE MÄÄRAMINE VARRASTARINDITES. LÕIGETE MEETODI IDEE. Painutatud varraste arvutamisel suurimate normaal- ja tangentsiaalpingete leidmiseks on vaja teada suurimat paindemomenti, suurimat põikjõudu ja lõikeid, milles need esinevad. Nende ohtlike lõigete leidmine on lihtsam, kui paindemomentide ja põikjõudude suurused on piki varrast kujutatud graafiliselt. Vastavaid graafikuid nimetatakse epüürideks. Nii tugevusõpetuses kui ka ehitusmehaanikas kasutatakse sisejõudude leidmiseks lõigete meetodit. Sisejõudude määramiseks lõigete meetodiga tuleb läbida järgmisi etappe: 1
Põikjõu tuletis varda pikkuse järgi võrdub vastasmärgiga võetud jaotatud koormuse intensiivsusega ning paindemomendi tuletis varda pikkuse järgi võrdub põikjõuga. 8. Pingeseisundid. Pingeks nim. Lõikepinna vaadeldavas punktis elementaarpinnale mõjuva sisejõu ja selle elementaarpinna pindala suhet. Pinge normaalkomponenti nim normaalpingeks ja lõikepinnal asetsevate telgede sihilist komponenti tangentsiaalpingeks. 9. Tangentsiaalpingete paarilisuse seadus. Kahel teineteisega risti oleval tahul on tan.pingekomponendid risti nende tahkude ühise servaga,abs.väärtused võrdsed ja suunatud kas selle serva poole või sellest eemale. 10. Pingeseisundi uurimine punktis, normaalpingete üldvalem. taandub kaldpindadel tekkinud pingete leidmiseks,kui on teada eraldatud elementraarkuuni tahkudel mõjuvad pinged. Üldvalem: 11. Siirded ja deformatsioonid. Eristatakse kahte liiki siirded:
M = Aõ h + Wõ , kus A = 0,7ka , Wõ = 6 . Siit määratakse lihtsa teimi põhjal; Aõ h + Wõ . fenomenoloogilised teooriad põhinevad katseandmete matemaatilise töötlusel Näited: III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria sõltumata pinguse iseloomust Keermesliide ja selle iseloomustus. tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku Peamise lahtivõetava liite -- keermesliite -- tunnus on keermestatud elementide piirväärtuse (max= lim). Tugevus on tagatud, kui max<= [] kasutamine. Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile:
tulemusi kasutada piirseisundi tekke hindamiseks liitpinguse puhul. Jaotatakse kahte rühma: kriteriaalteooriad, mis esitavad piirseisundi kriteeriume. Iga kriteeriumi väärtus määratakse lihtsa teimi põhjal; fenomenoloogilised teooriad põhinevad katseandmete matemaatilise töötlusel Näited: 1. III tugevusteooria e suurimate tangentsiaalpingete teooria – sõltumata pinguse iseloomust tekib piirseisund siis, kui suurim tangentsiaalpinge saavutab materialile iseloomuliku piirväärtuse (τmax= τlim). Tugevus on tagatud, kui τmax<= [τ] 2. IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia 34. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. 35. Väändepinge. T Tugevustingimus väändel. Wp 36. Deformatsioonid väändel
11. Piirpingediagramm. Praktilistes arvutustes on väsimustugevuse arvutus otstarbekas teha kontrollarvutusena. Sel juhul võetakse projekteerimisel väsimuse ohtu arvesse kaudselt, võttes lubatavad pinged mõnevõrra väiksemad. Kontrollarvutus seisneb lõplikult projekteeritud detaili varuteguri leidmises S S S S , S2 S2 kus S ja S – varutegurid vastavalt normaal- ja tangentsiaalpingete järgi. 15 2.2.2. Mittepurustavad katsed Metalltoodete mittepurustava kontrolli meetodite ülesandeks on - defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms); - materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine; - füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine (soojus- ja elektrijuhtivus,
annaabi.ee 
