[1] Kõigepealt fikseeritakse atmosfääri parameetrid (rõhk, temperatuur, niiskus). Seejärel määratakse õhu läbilöögipinged õhus sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, mitteühtlases väljas elektroodidega varras – varras, mitteühtlases väljas elektroodidega tasapind – varras. Järgmisena määratakse õhu läbilöögipinged dielektriku pinnal sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, domineeriva tangentsiaalkomponendiga, domineeriva normaalkomponendiga. Iga lahenduspinge fikseeritakse madalpingevoltmeetri näidu järgi kaks korda, määratakse aritmeetiline keskmine ja taandatakse see normaaltingimustele. Mõõtetulemused esitatakse tabelite ja graafikutena. [1] 4 2. Katseseadme ja tööskeemide põhimõtteskeemid Joonis 1. Põhimõtteskeemid lahenduspingete määramiseks 50 Hz sagedusega
Kiirendusvektor on paralleelne kiirusvektoritega. Punkt liigub sirgjooneliselt. v a v1 v2 Joonis 4b. Kiirusvektori suund muutub, suurus ei muutu (v1 = v2). Kiirendusvektor on risti kiirusvektoriga. Punkt liigub ühtlase kiirusega piki ringjoont. Kuidas arvutada kiirenduse komponente? Tangentsiaalkomponendiga on lihtne tegu on kiiruse suuruse muutumisega ja seda saab avaldada tuletisega kiiruse suurusest dv 2 2 2 at = , kus v = v x + v y + v z dt Normaalkomponendi arvutamise valemi tuletame joonise 5 järgi. v2 v1 s R O v1 v
mõlemad komponendid, nii n kui ka t . Normaalkomponent n on ka siin lineaarseaduse kohaselt jaotatud paralleeljõusüsteemi resultant, mis baseerub normaalkiirendusele. n = -m a Cn (F1) Tangentsiaalkomponendiga t on asi täiesti analoogiline. Ka see on lineaar- seaduse kohaselt jaotatud paralleeljõusüsteemi resultant, ainult see baseerub 24 tangentsiaalkiirendusele. t = -m a Ct (F2) Kummagi rakenduspunkt ei tule mitte masskeskmesse C
annaabi.ee 
