I variant 1. Mahumass on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus(koos pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7....
Lehtpuud on looklevama tekstuuriga *NIISKUS sisalduvuse järgi jagatakse puit: 1. Toorespuit 35% kaalust 2. Poolkuiv 20 25 % kaalust 3. Õhukuiv 1520 % kaalust 4. Toakuiv 8 13 % kaalust Standartne niiskus 15 %. Erinevad puidu näitajad antakse ka sealjuures (paisumine, kuivamisel kahanemine). Kõige väiksem kahanemine pikikiudu 0,1 0,3 %. Radiaalsuunaline (läbilõikes) 3 6 %. Tangensiaalsuunaline 6 10 %. *MAHUMASSID sõltuvad poorsusest: mänd 0,53 g/cm3, kuusk 0,46 g/cm3, kask 0,64 g/cm3, tamm 0,72 g/cm3. *TUGEVUS standartse niiskuse juures (15%): Survetugevus pikikiudu 50 60 Survetugevus ristikiudu 5 10 N/mm2 Tõmbetugevus pikikiudu 110 130 Paindetugevus pikikiudu 70 100 Nihketugevus pikikiudu 5 10 Kõige paremini töötab survele pikikiudu TAMM, nihkele, paindele KASK.
annaabi.ee 
