VII 1) Newtoni I seadus ? Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni , kuni teiste kehade mõju ei muuda sellist liikumisolekut. Inertsisks nim kõigi kehade püüdu säilitada paigalseisu või ühtlast sirgjoonelise likumise olekut. Füüsikaline suurus millega mõõdetakse kehade inertsust nim mass 2) Tangensiaalse kiirenduse ja nurkkiirenduse seos ? Tangensiaalne kiirendus on siis nurkkiirenduse ja raaduise korrutis d Nurkkiiruse tuletis aja järgi nim nurkkiirendus = dt Tangensiaalne kiirendus on kiiresti kiirus muutub suuruse poolest a = * R 3) Kas vektorvälja võib asendada mitme välja summana ? Vektori võib lahudata komponentides või avaldada mitme vektori summana
väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus suvaline vektor, |a| moodul ja ühikvektor. , kus an normaalkiirendus, kus a tangensiaalne kiirendus, nurkkiirendus 4)Ringliikumine , kus (nüü)sagedus (täispöörded ajaühikus), T periood (ühe täisringi tegemise aeg) , kus nurkkiirus , pöördenurk , kus nurkkiirendus Juhul, kui 5)Newtoni seadused Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. NEWTONI I SEADUS: Kui kehale ei mõju mingeid jõudusid, siis keha liigub ühtlaselt. On olemas taustsüsteem, mida
dv on kiiruse On võrdeteguriks Newtoni valemis: F = S , kus dx dx gradient ja S pindala. Gaaside viskoossus temperatuuri tõustes suureneb, vedelikel aga väheneb. Ühikuks Pas. Nihkepaskal on formaalselt küll rõhuühik paskal (N/m2), kuid tuleb arvestada, et klassikalises rõhuühikus on jõud normaalne, st. risti pinnaga, nihkepaskali puhul aga tangensiaalne, st. paralleelne pinnaga. Nihkepaskal esineb nii sisehõõrde kui ka nihkedeformatsioone kirjeldavates avaldistes. Reynoldsi arv. Dimensioonita suurus, mis iseloomustab üleminekut laminaarsest voolamisest turbulentsesse. Ülemineku piiriks on nn. kriitiline Reynoldsi arv. Reynoldsi arv avaldub v R =l , kus l on keha mingi iseloomulik mõõde (näiteks toru läbimõõt või ka lennuku tiiva laius),
annaabi.ee 
