ülekaalukalt esimese preemia. Võistluse korraldajate sõnul kohtab nii huvitavat, läbimõeldud ja hea sõnakasutusega teksti väga harva. "Mängult on päriselt" jutustab pisut hirmutava, kuid ehmatavalt ausa ja häbematult vaimuka loo 19-aastasest Mirjamist ning selle maailmaga pahuksisse läinud väikevennast Mikust. Raamatus peamine käsitlusalune teema on koolivägivald, mis oli Miku igapäevaelu täielikult enda alla hõivanud ning poisi elu mutta tampinud. Räägitakse ka huligaansustest, illegaalsetest asjadest ning joomisest ja suitsetamisest. Kõige sellega me puutume (mitte just igapäevasel) mingil määral ikka kokku. See on täiesti tavaline tänapäev, sest on see aegade jooksul selliseks kujunenud. Mikul keerleb elu küsimuse ,,Mida sa sooviksid kuldkalakeselt?" ümber. Mikk oli väga tark poiss ja ta lihtsalt soovis, et tal oleks sõpru ja ta paistaks rohkem silma. Ta ei sallinud, et teda kiusati.
tervitanud. Katil ei taha see tõik kuidagi meelest minna. Ta ütleb: ,,Pane tähele, me kaotame selle sõja, kuna me liiga hästi au anname." (lk28) · Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. Paar kuud tagasi istusin ühes varjendis ja mängisin skatti; mõne aja pärast tõusin püsti ja läksin ühte teise varjendisse tuttavaid külastama. Kui ma tagasi tulin, polnud esimesest varjendist enam midagi alles, raskekaliibrilise otsetabamus oli selle puruks tampinud. Läksin teise varjendi juurde tagasi ja jõudsin just õigeaegselt pärale, et aidata mehi välja kaevata. Vahepeal oli samasugune mürsk varjendi kinni matnud. (lk 63) · Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda
Lugedes mõlemat teksi sain aru, et mõlemal autoril on üsna sarnane arvamus koolisüsteemist. Nad arvavad, et see piirab õpilaste loovust. Nende ühine idee on see, et inimesed on sündides ja lapsepõlves loovad ja rõõmsad olendid kes suudavad igale probleemile välja mõelda lahenduse. autorid arvavad, et just kool on see mis teeb lastest ühesugused robotid kes on programeeritud tegema vaid ühte ülesannet mida on neile õpetaja pähe tampinud. Esimene autor ( http://24tundi.ee/miks-ma-vihkan-koole-kuid-armastan- haridust/) on öelnud, et:"Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust." Ta toob näiteid mitmest tippjuhist miljardnärist, kes hoolimata sellest, et nad pole kunagi omandanud kõrgharidust läheb elus vägagi hästi. Sellest tuleb välja fakt, et kool ei võrdu alati eduga. Kuigi ta ei ütle seda