- video, pärast kohe pilt Sao Paulo · 1. ,,Teekond Säo Paulosse" installatsioon kujutab endast Peegelkuupi, mis hõljus kolme jõe veepinnal Tartus, Prahas ja São Paulos linnades, mis asuvad geograafiliselt kõik samal joonel. 2. Videos "Tantsides koju" on näha harilikus igapäevariietuses kunstnikku tantsimas laeva ahtritekil mootoriheli hüpnootilise rütmi järgi. 3. videos "Nimeta Mees" näidatakse ülesküntud põllu peal tammuvat meest, kelle genitaalid on pika valge nööriga seotud maa sisse löödud toki külge ja kes mõjub seetõttu "kastreerituna". · Toomik on loonud väga eriskummalise installatsiooni ,,Voodi 75", mis oli Tallinna Kunstihoone ees väljas ühe kuu jooksul. See koosnes 75-st raudvoodist. Ta ostis need voodid Vene armeebaasidest. · 1998. aastal valmis Toomiku edukaim videoteos "Isa ja poeg", mida esitleti esmakordselt Tallinna Linnagaleriis
suutsid eemalduda ja olla sõltumatud ühiskonna üldtavadest. Novellis on loodud justkui kaks paralleel maailma, millest üks on vastav Urgvee kirjeldusele ning teine vaba ühiskonna kirjeldusele. Vabadust saavad tunda vaid libahundid ning enda lõbuks hoiavad nad meeleheitel olevat küla oma hirmu all. 7. Leian, et tähtsaim kõnekujund, mida kirjanik on novellis kasutanud on väljend ,,libahunt". Kirjanik sümboliseerib ühiskonna ühte patta suruvast rüppest lahti ning oma radu mööda tammuvat vaba inimest kui libahunti, kes vabana metsas saab ringi joosta ega ole Urgvee küla meeleheitel elanik. Novelli põhitoonid on kollase, punase ja musta varjundid. Gailit kasutab kollast peamiselt kirjeldades elutut, vananenud ja kalki olekut, kõige rohkem seostub kollane Hundvaga, kes on teoses libahunt: ,,Tuleb siia armunult, kallistab, üsatab vanameest, mängib kollaste sõrmedega ta tuhkruuges habemes, laulab talle laule nii kummalisi ja arusaamatuid kui uni, kui vee tasane vool
musta pesu sisse?" Aga Laane ei vastanud või, kui vastas, siis ikka endiselt, et need asjad on kodunt. Asuti poisi aseme kallale. Madratsi seest, mille riidel siin-seal augud, leiti mõned lusikad ja veel nuge ja kahvleid. Nende kohta polnud enam vähematki kahtlust, nad kuulusid siia majja. ,,Mis need on?" küsis direktor. ,,Mina pole neid sinna pannud," vastas poiss. ,,Härra Maurus küsib, mis need on, mitte aga, kes nad sinna pannud," ütles Ollino ja mõõtis oma valgete silmadega tammuvat poissi. ,,Jah, mina küsin, mis need on, aga tema vastab, ma pole pannud," rääkis direktor. ,,Mis asjad need on?" kordas ta ja pistis leitud esemed poisi nina alla. ,,Tunned neid?" ,,Ei tunne," vastas poiss nipsakalt. Kostis hele laks, sest härra Maurus kaotas kannatuse ja andis poisile mööda kõrvu. See seisis nüüd lontis kätega, nagu polekski ta päris elav, vaid mõni hirmutis, mida liigutab ajuti tuul. ,,Kas nüüd tunned?" karjus direktor. ,,Kas tunned?" Aga poiss ei tundnud
annaabi.ee 
