hiirekera Intsukene, püiab hiired põllu pealta, ajab rotid aida pealta, vesihallid vilja seesta, küidud külmasta kambrista. Kass on kaval kargamaie, hiir on vilgas hüppamaie. Sõitke, sääred, pöitke, põlved, laske teeda, labajalad, hüppa, hüppa, hiirekene, karga noppest, kassikene! Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. Aia, äiu emme poega, Tuudu, tuudu tuvi poega, Tammu, tammu taadi poega, Emme heina niitijaks Taadi tamme raiujaks. Ole usin kasva kasin Siis sind noorelt nopitakse, Tanu pähä topitakse. Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu.
Tõuka jalad üles, kõigepealt üks ja siis teine. See on kätelseisu kõige raskem osa. Kui sa jalgu piisavalt kõrgele ei tõuka, kukuvad need maha tagasi. Kui sa aga liiga kõvasti tõukad, kukud selili. Kui sa ei suuda jalgu kuigi kaua üleval hoida, siis harjuta kõigepealt seina najal või lase sõbral/treeneril end jalgadest kinni püüda ning sind pisut stabiliseerida, kui sa jalad üles tõuganud oled. 5. Tammu pisut käte peal, kuni oled korralikult tasakaalus. Alguses võid jalgu põlvedest kõverdatuna hoida, nii et jalalabad pea kohale jäävad. Kui see on selge, ürita jalad võimalikult sirgeks ajada
Üheks edu saladuseks võib pidada ka eneseusku, mis kasvab koos elukogemuse ja aastatega. Võib öelda, et eneseusk on edukuse alustalaks, sest kõik muu sõltubki just sellest. Edukate inimeste üheks omaduseks ja trumbiks on oskus tunnistada oma vigu. Nad ei karda kriitikat vaid pigem usuvad, et just täna kriitikale oskavad nad oma vigu parandada. Edukad inimesed on tihtipeale ka üpris auahned, see tähendab, et nad ei tammu paigal vaid liiguvad aina edasi ja kõrgemale. Nad pole kunagi rahul, sest nad teavad, et alati saab paremini. See omadus on neile korraga nii miinuseks kui ka plussiks. Üheltpoolt aitab see neil kuhugi jõuda. Samas pole nad kunagi rahul ja õnnelikud, sest nad teavad, et alati saab paremini. Minu arvates mängib eduka inimese kujunemisel väga suurt rolli ka perekond ja kodune kasvatus. Ma usun, et kui lapsele pole väiksest peale ette dikteeritud, mida
Teises osas jäävad lapsed seisma näoga õpetaja poole. Õpetaja esitab lauldes küsimusi: "Kuidas teeb koerake?" Lapsed vastavad: "Auh, auh, auh!" jne.) 34 Õpetajaraamat A. Kumpas "Hiili ja hüppa" 1. Hii-hii, hii-hii, hiili nii kui hiireke, hiili nii, hiili nii. 2. Hüü-hüü, hüü-hüü, hüppa nii kui jänkuke, hüppa nii, hüppa nii. 3. Taa-taa, taa-taa, tammu nii kui karuke, tammu nii, tammu nii. 4. Lee-lee, lee-lee, lenda nii kui linnuke, lenda nii, lenda nii. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 35) A. Roomere "Karuke" Metsas kõnnib karuke, mett ta otsib endale. Kõnnib, kõnnib karuke, puhkama jääb mättale. Lapsed metsa lähevad, karukese leiavad. Ärka, ärka, karuke, püüa kinni lapsuke! (M. Nilson. Muusikaline kasvatus lastesõimes. Haridusministeerium 1990. Lk 131) 11.11. Laulud jõuludeks A. Kumpas "Päkapikk"
annaabi.ee 
