*Kottseened: suguline paljunemine eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine paljunevad koniididega, nt. rohehallik. Kottseened on enamasti hallitus- või söögiseened, nt. kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD. On tegemist endosümbioosiga ehk 2 organismi lahutamatu kooseluga, seen+rohevetikas ja seen+tsüanobakter (sinivetikas). Seen on mükibiont ehk varustab vetikat vee ja mineraalainetega. Vetikas on fotobiont ehk ülesandeks on fotosünteesida ja toota orgaanilist ainet. Kuna samblikul puuduvad organid, nimetatakse seda talluseks. Ülemine
· Pool-intensiiv (saagikus suurim) (vt. joonist) · Intensiiv (lühikese ajaga) Substraat: põhk (parim: oder ja nisu), vanapaber, hakkpuit. 9. SEENEKASVATUSRUUMID Seenekasvatusruum on tootmisühik. Iga seenekott vajab sarnaseid klimaatilisi tingimusi. Vajalik on igas kambris eraldi ventilatsioon ja ei tohi olla temp. gradiente. Parimad on väikesed seenekasvatuskambrid, sest seened riknevad kiiresti ja väikesest kambrist liigub mingi osa koguaeg turule. 10. SITAAKE ehk tammseen ehk kastaniseen Hiinas hakati sitaaket viljelema juba 2000a. tagasi. Sitaake viljakehad on noorelt peaaegu mustad, seejärel värvuvad pruunikaks. Sitaaket on raske kasvatada, oluline on mädanikuvaba puit. Eriti hea oleks kasvatada mägijõgede ääres või kuskil, kus on väga külma vett. Sitaake kasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp. 16-18 (jahedalembelised tüved), 21-27 (soojalembelised tüved). Suhteline õhuniiskkus 60-80.
annaabi.ee 
