24) Üleujutuste põhjused: · Mererannikult tingitud merevee ootamatu tõus ühesuunaliste tuulte tõttu (näiteks Pärnu edalatuuled) · Mussoonvihmad, paduvihmad · Kiire lume ja liustike sulamine · Langu vähenemine kesk- ja alamjooksul. · Linnade kasv - vesi jõuab kivipinnalt ja katustelt (asfalt) kanalisatsiooni, mis täitub kiirelt ja põhjustab üleujutusi. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid. Lisaks tammidele on tulvaveest põhjustatud üleujutuste vastu võimalik kasutada veehoidlaid. 25) Jõgedel esinev suurvesi erinevates kliimades: · Ekvatoriaalne kliima - veerohkus aasta läbi. · Lähistroopiline kliima - suurvesi suvisel vihmaperioodil. · Troopiline kliima - suurvesi ajuti peale vihmasid. · Kuiv lähistroopiline kliima - suurvesi talvisel vihmaperioodil. · Niiske lähistroopiline kliima - veerohkus läbi aasta, mõneti suurem suvel. · Parasvööde - Suurvesi kevadel ja sügisel.
Selle järve vesi on piimjat värvi, kuna järve põhi on lubjakivist. Veekogude tähtsus majandusele Jõgesid kautatakse suhkru ning muude tööstuskaubade transpordiks. Kuigi pole laevatatavaid jõgesid Kuubas palju, mängivad nad suurt osa kaupade transpordis. Veekogude reostus Palju põllumajanduslikku saastet satub jõgedesse ja sealt omakorda merre. Samuti reostab vett nikkli tööstus saare kirdeosas. Tänu inimeste ehitatud tammidele kuivavad jõed talvel tihtipeale ära ja jõgede suudmealad on mudased ja sopased elutud veekogud. 6 Kokkuvõte See uurimustöö täitis oma ülesande ja uuris Kuuba pinnamoodi ja veekogusid ning ka kliimat ja majandust. Sain teada palju uut ja huvitavat. 7
annaabi.ee 
