orienteerumisjooksus peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel, Eesti koondise esimene maavõistlus peeti 3. juuli 1960 Leningradiga Karjala kannasel Orehhovos, esimesed üleliidulised esivõistlused olid 12.-14. oktoobril 1963 Karpaatides Uzgorodi lähedal, esimene mitmepäevajooks Nõukogude Liidus joosti 22.-27. oktoobril 1967 Valgast Käärikule, üleliidulised võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 Otepääl ja 1973 Võrus, meistrivõistlused 1984 Tartus, karikavõistlused 1978 Tammeveskil ja 1988 Võrus; maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteerumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orineteerumisjooksus 1998 Otepääl. Olulisemaid medalivõite Maailma meistritevõistluste medaleid on Eestisse toodud kaks: 1991 võitis orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi ja 1994 orienteerumissuusatamises Maret Vaher samuti pronksi. Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Viiu Rebasel -
lähedal, Eesti võitis kolm esikohta neljast. Esimesed ametlikud NLiidu meistrivõistlused peeti 4.-6. augus-til 1981 Karjala kannasel Viiburis, kus teatemeeskondadest oli parim Eesti kolmik. Võistkondliku esikoha on Eesti koondis võitnud 1965 ja 1982, aga 1968. aastal sai esikoha Kalev. Üleliidulised võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 (o-suusatamine Otepääl) ja 1973 (o- jooks Võrus); meistrivõistlused 1984 (o-jooks Tartus); karikavõistlused 1978 (o-jooks Tammeveskil) ja 1988 (o-suusatamine Võrus). MK osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: o-suusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning o-jooksus 1998 Otepääl ja 2006 Otepääl koos Euroopa Meistrivõistlustega. Esimene mitmepäevajooks NLiidus joosti 22.-27. oktoobril 1967 Valgast Käärikule, startis 56 meest ja 1 naine ning 12 meeskonda; üldvõidu said Olavi Kärner ja Eesti. Harju mitmepäevajook-sul 1972. a sügisel korraldas Tõnu Raid esimesed sprindivõistlused maailmas (18
annaabi.ee 
