saavutuste teostuseks. Miks on polis ülem perekonnast ja külast? Sest need täidavad küll inimese algseid vajadusi, kuid ei saa olla majanduslikult ega kultuuriliselt sõltumatud, end ise varustavad, oma intellektuaalseid ja materiaalseid vajadusi ise rahuldavad, polis on piisav iseeneses (autarkiline). Polis on see, mis võimaldab kodanikul ennast poliitiliselt ja intellektuaalselt teostada. Inimkonna areng üksikisik-perekond-küla-polis on võrreldav tammetõru arenguga tammepuuks. Polisest edasi minna ei ole enam kuhugi ning inimese täiuslikkus, potentsiaalsus on saanud reaalsuseks polises. Inimese teloseks on hea elu ning see on võimalik polises. Perekond on küll ENNE riiki olemas, kuid RIIK on loomuselt täiuslikum, realiseerib inimese loomust paremini. Inimkonna vajaduste parem täitmine nõuab paratamatult arengut külaühiskonnalt edasi poliste suunas, küla ei ole autarkiline, piisav iseeneses.
Taoline antropoloogia tekitab muidugi kohe küsimuse, et kas inimene ikka on loodud selleks, et kanda Atlase koormat? 3.3.2. Individuatsioon Individuatsioon kujutab enesest olulist osa Jungi antropoloogiast. Nagu juba eespool mainitud, võib individuatsiooni võrrelda ,,arenguprogrammiga", mis on sisse kirjutatud tõru geneetikasse ning mille kohaselt ta tärkab, sirgub pisikeseks puutaimeks ja hiljem järjest suuremaks ja keerukamaks kasvades muutub suureks tammepuuks. ,,Tegelikult siiski on individuatsioon selle bioloogilise protsessi väljendus - olgu see siis ühel juhul lihtne ning teisel juhul keerukas - mille kohaselt iga elus asi muutub selliseks, nagu ta algusest ette on määratud." (JUNG 1977:307) Samuti peab Jung mõnes kontekstis individuatsiooni all silmas ,,tammetõru tärkamishetke" ehk ümbersündi tõrust puuhakatiseks. Selle protsessi illustreerimiseks kasutab Jung mütoloogilisi, et mitte öelda müstilisi näiteid
annaabi.ee 
