asuv Tell Es Sawwan. Samuti Jarmo ja Ganj Dareh Iraanis. Esialgu alustasid need asulad kui külad, kuhu kuulus umbes 200 elanikku, kuid kasvasid kiiresti jõukaks tugevaks ühiskonnaks. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli savi ja puit. Majade kandekonstruktsioonina kasutati enamasti tammepalke, mille vahele laoti saviga segatud pilliroopunte. Hooned koosnesid täisnurksetest ruumidest, keskmiste mõõtudega 2 x 1, 5 m. Katused olid horisontaalsed ning koosnesid tammepalkidest, mille peale olid laotud kihid okste ja rooga, mis olid omakorda eelnevalt segatud saviga. Interjööri seinad olid kaetud kipskrohviga, mis oli neil aladel kasutusel juba 7000 a. eKr. Kipsi saadi ulatuslikest kipsikivi paljandikest Põhja Iraagis ja Süürias. Kipsi töödeldi seda esmalt blokkidena välja kaevandades ning seejärel kivibloki virnadena põletades. Saadud kergesti transporditavat valget ehituspulbrit ( kipsi) ei kasutatud vaid
pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele (Riigimetsa Majandamise Keskus). Saadjärv on suurim ja üks esinduslikumaid järvi Vooremaal, olles ühtlasi tähtis ka rahvaluules. Seal asub 5 Kalevipoja lingukivi, järv olevat ulatunud vaid Kalevipoja pastlapaelteni. Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida on rahvaluules nimetatud Kalevipoja sängiks ning järve kaguosas olevat Veeriku talu juures tammepalkidest salatee (Kink & Erg). Vooremaa maastikupilti ilmestavad ka arvukad mõisahooned, kõrtsid, vesiveskid ja kihelkonnakirikud. Palamuse on tuntud Oskar Lutsu "Kevade" tegevuspaigana. Paljud Vooremaa järved on seotud muistenditega Kalevipojast ja Vanapaganast. Näiteks Saadjärves, selle kaldal ja lähimas ümbruses on mitu muistendeis mainitud rändrahnu, sealhulgas Kalevipoja lingukivid (Estonica 2001b).
annaabi.ee 
