õlaku eritunnus. 5. Vormiriietusega kantavad peakatted! Vormimüts, talvemüts, vormikübar 6. Nimeta tavavormi esemed (15)! Vormikuub, vormipüksid, vormiseelik,vormisärk, vormisviiter, lips, ristlips, püksirihm, vormimüts, talvemüts, vormikübar, vormimantel, vormijope, kingad, õlakukate 7. Milliseid päästeala eritunnusena kasutatavaid eraldusmärke tead (5)? Suured või väikesed tärnid, väikese riigivapi kujutis, tammelehtedest pärg, K-täht 8. Kuidas kantakse ametikohtade eraldusmärke õlakutel? Eraldusmärgid paigutatakse õlakukattele proportsionaalselt ja arvestades nende hulka ning suurust. Viimase eraldusmärgi kaugus õlakukatte varrukaõmbluse poolsest servast peab olema vähemalt 11 mm ja eraldusmärkide omavaheline kaugus vähemalt 3 mm. 9. Kus kantakse varrukaembleemi? Vasak varrukas, ringikujuline, tikitud, kuldse või hõbedase niidiga 10. Millistel juhtudel ja kus võib päästeteenistuja kanda
uskumustega). Püüa leida sellele traditsioonile selgitust keldi mütoloogiast. http://alar.kvell.pri.ee/kool/aastatoo/Aastatoo%20Hendrik%20Krinal%202002.pdf lk 41 Tähtsaim taim oli keltidele puuvõõrik. Druiidid ei pidanud midagi pühamaks puuvõõrikust ja tammest, millel see kasvab. Nad hoolitsesid tammesalude eest ja ei ohverdanud midagi ilma tammelehtedest ehteta. Druiidid on oma nimegi arvatavasti saanud tammedest. Plinius kirjeldab, et "Puuvõõrikut, mis kasvab tammede otsas, peavad keldid taevaanniks ja märgiks, mida annab jumal, kes puu on selleks välja valinud. Puuvõõrikut kutsuvad nad omas keeles "imerohuks"." Plinius kirjeldab ka puuvõõriku korjamise kommet, mis nägi välja selline, et alguses valmistati oma kombe järgi ette söömaaeg ning aeti siis kohale kaks valget sõnni
võlvid (kergemad kui kivist). Ilmselt tähtvõlvid, nagu Oleviste kooris. Suured aknad ,,pitsilise" kiviraamistikuga. Lame koorilõpmik. Pühjaküljel nunnade klausuur. Nunnadele oli kirikus puust rõdu, põrandale nad jumalateenistuse ajal ei tohtinud tulla. Alates 16. sst on klooster varemetes. Ilusaim portaal kõrgete tervakaareliste ja ringikujuliste petiknisside ning neliksiirudega. Läänefassaadi perspektiivportaal on kaunistatud Katariina portaalile sarnaste tammelehtedest ornamentidega. Edelanurgas oli kabel ilmselt Birgittale. Niisugune kabel iseloomulik Tallinna arhitektuurile, ka Toomkirikus ja Nigulistes. Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid
annaabi.ee 
