8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre? 19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. 20.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedus. 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? Algtihedus on kultiveerimisel istutatud seemikute,istikute ja heistrite või külvikohtade arv hektaril
Kuna kuusikutes on puujuured omavahel hästi ühenduses levib juurepess ka teistele puudele(aastas 20-25 cm). Juurepessu on üle 150 liigi, 25-30 kraadise kuumusega levib väga hästi. Juurepess on peamiselt okaspuudel. Kui raiutakse vegetatsiooniperioodil tuleb kände töödelda rotstopiga. Juurepessu vältimiseks jäetakse kuuse algtihedus väiksem, juured ei kasva kokku, lehtpuu varis ei soodusta juurepessu kasvu. 26.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Kuusekultuuride rajamisel peaks olema algtihedus väiksem 1330-1670tk/ha, kuna on juurepessuoht. Tammekultuuride rajamisel tammed ennem istutada seaduga3x3m ning hiljam lisada kuused 3x3m tamme paremaks laasumiseks. 27.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivikarjääre? Põlevkivikarjääride puistangud jagatakse 1)liivased-istutatakse mänd1x 1,5m, 6700tk/ha või arukask.
annaabi.ee 
