Kasvas korruptsioon (oma ametipositsioone kasutati ära isiklikuks rikastumiseks või hüvede saamiseks). Süvenes Brežnevi isikukultus. VASTUPANU REŽIIMILE 1960.aastate keskpaigas kujunes välja teisitimõtlejate (e dissidentide) liikumine. Kritiseeriti kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist. Vahendid: - omaalgatuslikud lehed ja teosed (nn samizdat), - salaja läände toimetatud materjalid (nn tamizdat), - väikesearvulised meeleavaldused ja piketid, - loodi nn Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise jälgimiseks. VASTUPANU REŽIIMILE Tuntumad dissidendid: 1970 Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn (1918-2008; tuntuim teos „Gulagi arhipelaag”), akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov (1921-1989). Meetmed teisitimõtlejatega võitlemiseks: töölt vallandamine, asumisele saatmine, vangistamine, sulgemine koduaresti
Nõukogude vägivallapoliitika ja vastupanu kommunistlikule süsteemile NSVL-is 1960. kujunes välja dissidentide (teisitimõtlejate) liikumine – Kritiseeriti kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist o Vahendid, kuidas kritiseerida ja nõuda demokraatia taastamist: a) omaalgatuslikud lehed ja teosed (ehk Samizdat) b) Salaja läände toimetatud materjalid (ehk Tamizdat) c) Väikearvulised meeleavaldused, piketid. d) Loodi „Helsingi Gruppe“ inimõiguste rikkumise jälgimiseks. o Tuntuimad Dissidendid: Akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov - Koduaresti (1921-1989) 1970. a. Nobeli Kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn – Vangilaagrisse (1918-2008) – kelle kuulsaim teos oli „Gulagi
NSV Liidus välja teisitimõtlejate (e. dissidentide) liikumine, mis: · kritiseeris kehtivat poliitilist korraldust · nõudis demokraatia taastamist ja inimõiguste järgimist jne. Oma vaateid väljendasid ja levitasid dissidendid karmi tsensuuri ja poliitilise surutise tingimustes: · omaalgatuslike lehtede, teoste ja lendlehtede kaudu kodumaal (nn.samizdat) · salaja läände toimetatud materjalide kaudu (nn. tamizdat) · meeleavaldustel ja pikettidel (mis jäid osalejate hulga poolest väikesearvulisteks) · luues nn. Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise jälgimiseks NSV Liidus Tuntumad dissidendid NSV Liidus olid: · Aleksander Solzenitsõn- kirjanik, Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1970) · Andreis Sahharov- akadeemik ja tuumateadlane Võimud kasutasid teisitimõtlejate mahasurumiseks nende: · töölt vallandamist · asumisele saatmist
Materjal, mis selles avaldati, on tänase päevani üsna oluline allikas sündmuste uurimisel. Teatud sündmuste puhul on võimalik kasutada ka julgeolekumaterjale ning osalejate endi nägemust- väga oluline. Jupiti ilmus 80ndate alguseni, põhiosas 70ndatel. Oli ka väljaanne, mis oli eeskujuks, jõudis otsapidi ka Eestisse, siin hakati selle eeskujul samasuguseid väljaandeid koostama. Eestit puudutavad materjalid on ka eraldi välja antud. Lisaks tulevad laiemalt kasutusele mõisted: tamizdat ja samizdat. Samizdat- omaalgatuslikud väljaanded, mis olid käsikirjalised, väikse tiraažiga, neid kirjutati ka käsitsi ümber jne. Samizdat väljaanded võisid olla teatud sündmuse pol ülevaated või luuleraamatud, kus luulevormis režiimi kritiseeriti, mingi ilukirjanduslik jutustuste kogumik jne. Samizdat väljaanded on väga tähtsaks väljaandeks. Need sumbunud ideoloogilises õhustikus andsid teistsugust informatsiooni. Teistel NL
annaabi.ee 
