*hüdrograaf-graafik,mis näitab vooluhulga,veetaseme või äravoolu muutumise mingi aja jooksul *jõgede äravool-jõgede laudu ära voolava vee hulk *valgla-maa-ala, millelt vesi veekogusse voolab *infiltratsioon-sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. *niisutuspõllundus-põllud, mille puhul kasutatakse kunstlikku niisutamist !!19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. *tähtsaim joogiveeallikas *täiendab jõgede veevaru *tamedele vajalik b) kahju 3p. *ujutab üle sahte ja kaevandusi *kutsub esile soostumise *karstinähtused 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. *surveta e. vabapinnaline põhjavsei- asub esimese vettpidava eralduskihi vahel. Lähte. *arteesia e. surveline põhjavesi- põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahel, puurkaevudes. Hiiumaa. *mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalained sisaldav põhjavesi,ravitoimeline.Värska. *termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud
kaltsiumdivesinikfosfaati.Selles on omastavava fosfori sisaldus ligi kolm korda suurem kui superfosfaadis. Topeltsuperfosfaati saadake apatiitide või fosforiitide reagerimisel fosforhappega: Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 _5Ca(H2PO4)2 + HF Topeltsuperfosfaat on tunduvalt kallim kui tavaline superfosfaat, sest ta ei sisalda kasutut kaltsiumsulfaati(tinglik P2O5 sisaldus on 40-50%).Fosforväetistena kasutatakse veel vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati ehk pretsipitaati, mille toime tamedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt mullas esinevate või taimejuurte poolt eritatavate hapete mõjul. Fosfori vaegusel taimede kasv aeglustub või hoopis peatub ning areng jääb kängu.Lisaks hakkavad lehed keerduma ja neile tekivad mustad täpid. Topeltsuperfosfaat. Fosfaadid pole küll mürgised, kuid fosforväetistega üleväetamisel võivad kanduda need pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist, ,,vee õitsemist" ehk
(Pildiallikas: http://yunnan-newswift-company- ltd.tradenote.net/images/users/000/188/946/3262.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 13 Fosforväetistena kasutatakse veel vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati ehk pretsipitaati, mille toime tamedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt mullas esinevate või taimejuurte poolt eritatavate hapete mõjul. Fosfori vaegusel taimede kasv aeglustub või hoopis peatub ning areng jääb kängu. Lisaks hakkavad lehed keerduma ja neile tekivad mustad täpid. Fosfaadid pole küll mürgised, kuid fosforväetistega üleväetamisel võivad kanduda need pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist, ,,vee õitsemist" ehk
annaabi.ee 
