nõnda, et usklik saaks neid reaalseks pidada. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17-18.saj. Barokk-kirikute ülesehitus. Valitsevaks kirikutüübiks sai pikergune hoone, mis oli kohasem katoliku liturgiale. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja-ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad tambuuris. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), sidudes kogu kiriku sisemuse ühtseks tervikuks. Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesù (Jeesuse kirik) Roomas. (1. pilt) · Barokk-kiriku siseruum. Kirikuid kaunistavate dekoratiivsete skulptuuride ja maalidega ei püüta niivõrd jutustada, õpetada ja moraliseerida, kuivõrd mõjutada inimeste tundeid- hämmastada, tekitada imetlust ja aukartust. 1
kuppelkirikuna. Erinevalt aga Bütsantsist, kus kirikute kuplite arv ei ületanud viit kuplit, kroonib Kiievi Sofia katedraali 13 kuplit (suurem kuplite arv oli omane paljudesse vene linnadesse ehitatud kirikutele). Kesksel kohal on peakuppel, mida ümbritsevad madalamad körvalkuplid, mis kuni 17.sajandil toimunud ümberehituseni olid lamedavormilised. Kuni ümberehituseni ümbritses kirikut läänest, põhjast ja lõunast ka lahtine galerii. Interjööris domineerib keskmise kupli tambuuris olevate akende kaudu hästi valgustatud kesklööv, mis idas lõpeb poolümara mõjusa apsiidiga. Mosaiigid ja freskod on paigutatud Bütsantsis välja kujunenud skeemi kohaselt. Teistest Kiievi-Venemaa keskustest tõusis 11.sajandil esile Novgorod, mille arhitektuuris ilmnes lisaks Kiievist pärinevatele bütsantslikele impulssidele ka kohalik mõju. Novgorodi Sofia peakirik püstitati 11.sajandi keskel linna kõige kaitstumasse ossa Kremlisse
annaabi.ee 
