Kui kalandri valtse jahutada õhuga selles kohas, nende paksus veidi väheneb, vastavalt väheneb valtsi rõhumine paberile, viimase paksus suureneb ja pehme vöönd rullil kaob. Kalandri valtse on aeg-ajalt vaja reguleerida ja lihvimispingil lihvida. Rullimine Paberilaid, läbinud kalendrid, keritakse rulli rullapaaadil.Rullija on kuivataja abi ja töötab tema järelvalve all. Ta jälgib rullimisaparaadi tööd ja korrashoidu, reguleerib paberi pingsust ja kerimist hülssidele või tambuuridele. Kaasaegsetel paberimasinatel kautatakse sagetasit väga lihtsa kontstruktsiooniga rullaparaati. See koosneb malmist trumlist läbimõõduga umbes 1,5 m, mis pöörleb alalise ringkiirusega ajami kaugu; selle kiirus on võrdne paberilaia kiirusega. Trumli ülemisel silindrisel pinnal asub raske raudvalts, nõndanimetatud tambuur, läbimõõduga 350- 600mm. Paberilaid juhitakse õhudüüsliga kalandrilt trumli ja tambuuri vahele ja hõõrdumise tagajärjel kergitatakse tambuurile
sajandil, Vladimiri ja Jaroslav Targa valitsemisajal keskaegse Euroopa kõige suurem riik, mille piirid ulatusid Soome lahest kuni Musta mereni. Sellest kõige varasemast perioodist on meieni jõudnud terve rida sakraalehitisi kirikute ja kloostrite näol . Profaanehitisi, mis enamasti olid puust, pole sellest ajast säilinud. Ehitustüüpidest eelistati 9.sajandil Bütsantsis laialt levima hakanud mitme kupliga kirikut, mille algselt lamedad kuplid toetusid kõrgetele tambuuridele. Pakse kiviseinu liigendasid kitsad aknad ja liseenid, idaseinas oli 1 kuni 5 tihti põhikorpusest madalamat apsiidi. Kirikute siseruum jaotati väiksemates kirikutes piilaritega kolmeks, suuremates aga viieks või rohkemaks lööviks, altariosa eraldati võrega. Seinad kaunistati mosaiikide ja freskodega. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi või tellist. Tellistest kirikud laoti tihti teisevärvilise mördiga, saavutades nii Bütsantsist pärit "triibuliste" kirikute efekti.
annaabi.ee 
