kutsub kodanikke loobuma oma veendumustest ja iseteadvusest, andmata neile mingit positiivset eesmärki, toob kasu asemel aiva kahju. /---/ Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 127—129. 2 RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA Allikas D. Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei ülema Elmar Tambeki mälestustest. /---/ Millise lõpliku kuju vapsism oleks võtnud, meie ei tea, kuid üks on kindel: ta oleks arenenud samas vaimus ja suunas, mida oleme võinud jälgida teiste samasuguste ühe partei diktatuuride juures. Ses suhtes vapsid ei teinud ega oleks teinud ka hiljem mingeid järeleandmisi ega kompromisse oma tõekspidamise arvel. Teisi poliitilisi parteisid vapsid ei oleks iialgi sallinud oma partei kõrval. Demokraatia oleks olnud Eestis jäädavalt maha maetud. K
Keres võitis viimase suurema turniiri 1975. aastal Tallinnas, kõigest mõni kuu enne oma surma. Paul Keres suri Helsingis, 59-aastaselt infarkti, kui ta oli naasmas turniirivõiduga Vancouverist Tallinnasse. Paul Kerese riiklikele matustele tuli üle 100 000 inimese, teiste hulgas Eesti NSV liidrid ja tollane FIDE president Max Euwe, kes oli Kerese vana sõber. Keres on maetud Metsakalmistule. 1.1.3. Mälestuse jäädvustamine 1969. valmis Keresest režissöör Ülo Tambeki portreefilm "Tuld kuningale". Kerest on kujutatud NSV Liidu postiagentuuri poolt tema 75. sünniaastapäeval välja antud postmargil (1991). Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga 5-kroonisel rahatähel. Tallinna kesklinnas Tõnismäel paikneb Paul Kerese monument. Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli ees asub Paul Kerese mälestusmärk (1996, skulptor Mare Mikof). Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja. 7