Talvitusperioodil nahkhiired ei toitu. Siis kogunevad nad talvituspaika, kus nad talvituvad kehasse kogutud varurasva arvel, mida tuleb kasutada väga säästlikult. Nahkhiirte talveuni on varieeruv, kuid enamasti kestab see 6-7 kuud, oktoobrist aprillini. Talvitumise perioodil võivad loomad kaotada ligi kolmandiku enda kehakaalust (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). 17 Nahkhiirte talvituspaikadeks on tihti maa-alused ruumid nagu koopad ja keldrid, mida on suhteliselt lihtne uurida ning kus on leitud talvitumas kõiki meie paikseid nahkhiireliike (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). Eestis on täheldatud kuute erinevat maa-alust talvituspaiga tüüpi. Suured tehiskoopad on maasisesed ruumid, mille ruumala on üle 1000 m³. Sellesse kategooriasse kuuluvad vanad kaevanduskäigud, suured maa-alused kaitseehitised jms. Nahkhiirte
Lubjakivi Graniit 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine Harku vald on tuntud unikaalsete ja kaunite loodusmaastike poolest. Rannikualadel avaldub suurejooneline Põhja-Eesti klint, kohati on mereäärne kõrge paekallas kahe- või mitmeastmeline. Üldtuntud on Türisalu, Suurupi ja Rannamõisa pangad. Loopealsed ja laialehelised ürgsed metsad on paljude haruldaste taimeliikide kasvukohaks, paekivis asuvad koopad on üle-euroopalise tähtsusega talvituspaikadeks nahkhiirtele. Pankrannik vaheldub liivarandadega, kadakased paepealsed männimetsaga. Sisemaa reljeef on valdavalt lainjas tasandik, mida valla keskosas läbib Vääna jõe org. Väärtuslikud niidualad laiuvad Ilmandu, Laabi, Sõrve, Vääna ja Muraste ümbruses. Üks tähtsamaid pinnavorme Harku vallas on Harku tasandik. Harku tasandik on meretasandik, mis asub TiskreKadaka paekalda, Nõmme liiviku ja Veskimäe kõrgendiku vahel. Pikkus umbes 7, laius 2,5 km
annaabi.ee 
